Kiviselja sõnul hoiavad lahinguväljal initsiatiivi endiselt Vene Föderatsiooni relvajõud ja päevaste rünnakute arv on jäänud võrreldavale tasemele
eelmise nädalaga, mis on siis ca 109 rünnakut ööpäevas.

"Seeläbi Vene Föderatsioon ei suutnud ka nii palju Ukraina territooriumist okupeerida kui detsembris ja jaanuaris. Edenemise tempo on jäänud väiksemaks.
Küll aga selline taktikaline edenemine paraku endiselt leiab aset," rääkis Kiviselg.

Rääkides Kurski piirkonnast, ütles Kiviselg, et Põhja-Korea võitlejad on jälle
piirkonnas aktiivsemalt lahingutegevusest osa võtnud. "Vaatamata sellele, et Ukraina on läbi viinud aktiivset kaitse- ja ründetegevust Kurskis ja hoiavad endiselt ca 350 kuni 380 ruutkilomeetrit enda käes, siis Vene föderatsioonil on õnnestunud viimasel nädalal sealt teatud alasid tagasi võtta, suurusjärgus ca 20 kuni 40 ruutkilomeetrit," lausus Kiviselg.

Samuti on Kiviselja sõnul Vene Föderatsioon teinud aktiivsemalt rünnakuid Sumõ oblastis. "Tõenäoline eesmärk on sundida Ukraina üksusi killustama oma üksusi ja saatma sinna täiendavaid üksusi, ehk siis nõrgestada Kurski piirkonnas olevat väegruppi," sõnas Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et Donetski oblastis on Venemaa suurendanud survet Tsassiv Jari asula suunas, püüdes murda läbi Ukraina kaitseliinidest. "Saavutatud on küll mõningast taktikalist edu, aga ukrainlaste kaitseliinid tervikuna seal püsivad," lausus Kiviselg.

"Lisaks on Ukraina relvajõud sooritanud edukaid vasturünnakuid Pokrovski piirkonnas ja suutnud seal rinnet stabiliseerida ja mõningaid külasid piirkonnas vabastada," ütles ta.

Kiviselg ütles, et hoolimata rahvusvahelisest hukkamõistust on Vene Föderatsioon jätkuvalt rünnanud tsiviiltaristut, sealhulgas haiglaid, koole, elurajoone. "Üks selline rünnak leidis aset ka täna varahommikul, kust võtsid osa
strateegilised pommitajad Tu-95, lasti välja Kalibr ja Iskander rakette ja lasti välja ka 100 drooni. Osaliselt sihtmärgid ei olnud üldsegi aktiivse rinde piirkonnas, vaid Odessa oblastis, mis jällegi ilmestab Vene Föderatsiooni tahet Ukraina ühiskonda jätkuvalt survestada ja selleks ei kohkuta tagasi ka tsiviiltaristu ja elanikkonna jätkuvast ründamisest," lausus Kiviselg.