"Mida peavad tundma ja arvama inimesed, keda kuriteos ei kahtlustata ega süüdistata, kuid kes peavad lugema lehest oma salaja pealt kuulatud kõnesid, mil ei ole ühegi kuriteo tõendamisel mingit tähtsust?" ütles Madise. "Kuidas see materjal satub kohtutoimikusse ja sealt netikohtu pureda?"

"Austatud advokaadid, seda teeb meie oma inimestele meie oma riik! Ja meie kõik oleme lasknud sellel juhtuda, kanname kaassüüd," märkis õiguskantsler.

"Ettepanek: lõpetaks riigivastase umbusalduse ning vimma külvamise ära. Juba kohtan kaaskodanikke, kes märgivad, et nagu nõukaaeg oleks tagasi: kui telefoniga räägid, ole parem vait," lõpetas Madise.

Ajakirjanduses on korduvalt ilmunud salajase jälitustegevuse käigus hangitud infol põhinevaid kirjeldusi suhtlusest, mil puudub otsene seos kellelegi esitatud süüdistuse või kohtuotsusega. Väljaanded on neid reeglina saanud kohtutoimikutest ja -otsustest, kuhu nad on liidetud süüdistaja esitatud materjali põhjal.

Viimane laiemat tähelepanu saanud kohtusse esitatud materjalidel põhinenud ajakirjanduslik käsitlus kajastas õigeks mõistetud Parvel Pruunsilla suhtlust peamiselt erakonda Isamaa kuuluvate inimestega.

Pern: jälitustegevust kasutatakse tõendite kogumiseks väga erandlikel juhtudel

Riigi peaprokuröri kohusetäitja, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et jälitustegevust kasutatakse tõendite kogumiseks väga erandlikel juhtudel, kui see on muul moel võimatu või äärmiselt keeruline.

"Sel viisil tõendite kogumine toimub vaid range regulatsiooni alusel - prokuröri ning enamasti ka kohtu loal. Seejuures allub jälitustoimingutega tõendite kogumine kohtute järelkontrollile ka väljaspool kohtumenetlust, mistõttu on kriminaalmenetlustes saanud tavapäraseks, et kohtud annavad hinnanguid jälitustoimingute läbiviimise seaduslikkusele. Kohtumenetluses on lubatud kasutada ning ka kohtutoimikule lisada vaid selliseid jälitustoimingutega kogutud tõendeid, mida kohus asjakohaseks ja õiguspäraseks peab."

Perni kinnitusel on jälitustegevus peitkuritegude kohta tõendite kogumiseks väga oluline.

"Selliste tegude toimepanijad kasutavad tihti konspiratsioonivõtteid, mistõttu ei ole sageli võimalik nende kuritegude kohta koguda otseseid tõendeid. Seetõttu tuleb ka süüdistus peitkuritegude puhul tihti rajada osaliselt või ka täielikult kaudsetele tõenditele, mida eraldiseisvalt on kerge asjasse puutumatuks pidada. Prokuröril tuleb aga tõendeid arvestada kogumis ja mõelda ette erinevatele kohtumenetluses tekkida võivatele olukordadele."  

Pern lisas, et sõltumata kuriteo olemusest hindab prokurör väga põhjalikult, millised tõendid, nende seas ka pealtkuulatud telefonikõned või muu jälitusega kogutu, on mõne kuriteoepisoodi või süüdistuse aspekti tõendamiseks olulised.

"Kõik tõendid, millega prokuratuur soovib süüdistust tõendada, esitab prokurör kohtus kohtunikule. Kohtul on võimalik iga tõendi asjakohasust hinnata ja otsustada, kas võtta see kohtutoimikusse vastu või mitte. Seejuures saab kaitsja kohtuistungil tõendi esitamisele vastu vaielda ja praktikas seda tihti ka teeb. Kui kohus peab tõendit asjakohatuks, tagastab ta selle prokurörile ja kohtusaalis ega kohtutoimikus seda ei avaldata."

Perni sõnul on alusetu hirm, et jälitustoimingutega teabe kogumine on massiline ning aina kasvab.

"Kui 2020. aastal anti jälitustoiminguteks kokku 1756 luba, siis 2024. aastal anti lube 753 korral. Seega on viie aastaga jälitustegevuse maht kriminaalmenetlustes langenud enam kui kaks korda. Samal ajal registreeriti mullu aga 28345 kuritegu, mida on umbes 3000 võrra rohkem kui 2020. aastal – ehk vaatamata kasvavale kuritegevusele kogutakse jälitusega tõendeid iga aastaga üha harvemini."

Pern lisas, et kui menetlusega mitte seotud kõrvaltvaatajale võib mõni tõend kontekstist välja võetuna tunduda esmapilgul asjaga mitte seotud või tähtsusetu, siis tegelikult võib selline tõend olla vajalik tervikpildile hinnangu andmiseks, vahel ka valeväidete kummutamiseks või võimalike vaidluskohtade lahendamiseks.

"Tõend, millel ei ole prokuratuuri või kohtu hinnangul süüdistusega mingit seost, kohtutoimikusse ega kohtuistungile üldse ei jõua, sest nii prokurör kui ka kohtunik hindavad tõendite kasutamist kriitiliselt."