Oluline reedel, 7. märtsil kell 21.05:

- Ukraina väed hakkavad Kurski oblastis kotti jääma;

- Trumpi sõnul on tal Venemaaga kergem asju ajada kui Ukrainaga;

- Kiiev: USA ei ole palunud Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi;

- Ukraina välisministri sõnul oli tal Rubioga konstruktiivne kõne;

-Venemaa korraldas Ukraina energiataristule massiivse raketirünnaku;

- Zelenski kutsus taas üles relvarahuks õhu- ja meresõjas;

- Belgia lubas Ukrainale miljardi euro väärtuses sõjalist abi;

- USA Maxar lõpetas Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele;

- Zelenski ja Rutte arutasid samme õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Ukraina väed hakkavad Kurski oblastis kotti jääma

Eelmisel suvel Venemaa Kurski oblastisse tunginud Ukraina üksused on seal praeguseks peaaegu ümber piiratud, mis on Kiievi jaoks suur löök, kuna Ukraina lootis oma vägede kohalolekut Venemaa territooriumil kasutada hoovana rahukõnelustel Moskvaga.

Avatud lähtekoodiga kaardid näitavad, et Ukraina üksuste olukord Kurski oblastis on viimase kolme päeva jooksul järsult halvenenud, kuna Vene väed on oma vastupealetungiga territooriumi tagasi võtnud ja Ukraina väed peaaegu kaheks lõiganud, eraldades suurema väekoondise peamistest varustusliinidest.

Ukraina jaoks muutus olukord ebasoodsamaks pärast seda, kui Washington peatas oma luureandmete jagamise Kiieviga ning see tõstatab võimaluse, et Ukraina väed võivad olla sunnitud tegema poliitiliselt ebamugava ja psühholoogiliselt raskelt mõjuva sammu ning tagasi Ukrainasse taanduma, riskides vastasel juhul vangi langemise või hukkumisega.

Pööre lahinguväljal toimub ajal, mil Kiiev on sattunud USA surve alla leppida kokku relvarahu Moskvaga ja samal ajal jätkavad Vene väed edenemist piki rindejoont Ukrainas, isegi kui Ukraina väed suudavad mõnes lõigus kaotatud alasid tagasi võtta.

"Olukord (Ukraina jaoks Kurskis) on väga halb," ütles Soomes asuva Black Bird Groupi sõjandusanalüütik Pasi Paroinen Reutersile.

"Nüüd pole enam palju jäänud, kuni Ukraina väed kas ümber piiratakse või sunnitakse taganema. Ja taganemine tähendaks samuti ohtu, kuna taganevaid üksusi ähvardaksid pidevalt Vene droonid ja suurtükivägi," ütles ta.

"Kui Ukraina väed ei suuda olukorda kiiresti stabiliseerida, võib see olla hetk, kus Kurski sissetungist saab lõpuks kotti jäämine," lisa Paroinen.

Teine sõjaväeanalüütik Yan Matveev ütles Telegramis, et Ukraina ees on raske valik: "Ainus argument sillapea hoidmise kasuks on poliitiline. Kasutada sillapead läbirääkimistel. Ja natuke moraali mõttes ka – taganemine on ju taganemine..."

Ukraina sissetung Kurski oblastisse mullu augustis oli kõige tõsisem rünnak Venemaa territooriumile pärast Natsi-Saksamaa sissetungi Nõukogude Liitu 1941. aastal ning selle eesmärk oli tuua sõda tavaliste venelasteni, keda Kreml oli püüdnud kaitsta Ukraina sees möllavate lahingute tagajärgede eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et sissetungi eesmärk on ka leevendada survet Ukraina vägedele, kes kaitsevad oma riiki idas peale tungivate Vene vägede eest, sundides Moskvat oma territooriumi kaitsmiseks ressursse mujale suunama, ning anda Kiievile tulevastel rahukõnelustel potentsiaalne läbirääkimisvahend.

Sissetung oli Moskva jaoks piinlik ja tekitas ebamugavaid küsimusi Venemaa suutlikkuse kohta oma piire kaitsta. Venemaa režiimijuht Vladimir Putin on korduvalt öelnud, et tema väed saavutavad jõuga Kurski üle täieliku kontrolli ja lükkas tagasi igasuguse idee muuta see osaks laiematest tulevastest kõnelustest.

Ukraina autoriteetse sõjaväe ajaveebiallika Deep State avatud lähtekoodiga kaardistamine näitas reedel, et umbes kolmveerand Ukraina vägedest Venemaal on nüüdseks peaaegu täielikult ümber piiratud.

See näitas, et Venemaa piirile lähemal asuvate ülejäänud Ukraina vägedega ühendati umbes 1 km pikkune ja vähem kui 500 meetri laiune maismaakoridor selle kitsaimas kohas, kuna Vene väed tungivad peale, et ka seda katkestada.

Reedel avaldatud värskenduses öeldi ka, et Vene väed avaldavad sama operatsiooni raames survet Ukraina positsioonidele Sumõ oblasti piirialal ning üritavad blokeerida tarneid Ukraina vägedele Kurskis.

"Väärib märkimist, et vaenlasel on eelis droonide osas, nii luures kui ka rünnakul. Kõige sagedamini kasutatav on FPV-droon. Peamiselt vastutavad nad kõige ründamise eest, mis Kurski oblastisse sisse või välja liigub," seisab Deep State'i teates.

Ukraina kindralstaap teatas reedel, et Ukraina relvajõud tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Kurski oblastis 32 Venemaa rünnakut.

Trumpi sõnul on tal Venemaaga kergem asju ajada kui Ukrainaga

USA president Donald Trump ütles reedel, et tema meelest on Venemaaga sõja lõpetamise osas lihtsam asju ajada kui Ukrainaga, sest Moskva aktiivsem pool ja ta usaldab Vene režiimijuhti Vladimir Putinit.

"Ma usun teda," ütles USA riigipea. "Ma tõttöelda leian, et Ukrainaga on keerulisem asju ajada, sest neil ei ole kaarte käes. Venemaaga võib olla lihtsam asju ajada."

Trump on asunud Vene agressiooni vastu võitlevat Ukrainat kõvasti survestama ja andnud korralduse peatada USA sõjaline abi ja luureinfo jagamine Kiieviga, et sundida viimast läbirääkimiste laua taha.

Ehkki varem reedel ähvardas Trump kehtestada Venemaale Ukraina pommitamise eest uued sanktsioonid, ütles ta nüüd, et mõistab, miks Putini väed massiivse drooni- ja raketirünnaku ette võtsid.

"Ma arvan, et ta teeb tegelikult seda, mida ükskõik kes teine tema positsioonis praegu teeks," rääkis ta.

"Mul on alati Putiniga head suhted olnud. Ja teate, ta tahab sõda lõpetada," jätkas Trump. "Ma arvan, et ta on heldem, kui ta peaks olema, ja see on päris hea. See tähendab palju häid asju."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes on palunud lääneriikidelt julgeolekutagatisi enne mis tahes relvarahuga nõustumist, võib Trumpi sõnul aga USA abist täielikult ilma jääda.

"Ma ei tea, kas nad tahavad kokkuleppele minna. Kui nad ei taha lepet, teeme me sealt minekut, sest me tahame, et nad leppele läheksid. Ma teen seda, et peatada tapmine," ütles Trump.

Kiiev: USA ei ole palunud Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi

Ukraina ei ole saanud USA-lt ega teistelt partneritelt ühtegi ametlikku ettepanekut territoriaalsete järeleandmiste tegemiseks Venemaaga peetavate võimalike rahukõneluste raames, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja reedel.

"Me ei ole selliseid ettepanekuid saanud," ütles pressiesindaja Heorhii Tihhõi pressibriifingul, soovitades mitte tähtsustada meedias kõlanud väljendusi.

Trumpi administratsioon on öelnud, et nii Kiiev kui Moskva peavad eduka rahulepingu nimel järeleandmisi tegema ning nimetanud Ukraina väljavaateid naasta 2014. aasta eelsete piiride juurde ebareaalseks.

Vene vägede käes on ligikaudu 20 protsenti Ukraina territooriumist. Venemaa okupatsiooni all olevat Ukraina elanikkonda on süstemaatiliselt represseeritud, piinatud ja kuritarvitatud.

"Me ei keskendu praegu emotsioonidele ega verbaalsetele kokkupõrgetele. Diplomaatia teeb oma töö, enamasti vaikselt, väljaspool kaamerate haaret," ütles Tihhõi.

Ukraina välisministeeriumi kommentaarid eelnevad 11. märtsil Saudi Araabias Jeddas toimuvale USA ja Ukraina delegatsioonide kohtumisele, mis käsitleb võimaliku rahulepingu raamistikku.

See oleks esimene kõrgetasemeline kohtumine kahe poole vahel pärast 28. veebruaril Valges Majas toimunud tulist sõnavahetust president Volodõmõr Zelenski, USA presidendi Donald Trumpi ja USA asepresidendi JD Vance'i vahel. Kokkupõrge halvendas kahe riigi suhteid, mille tulemusel Washington külmutas sõjalise ja luuretoetuse Ukrainale.

Tihhõi sõnul puudutab Saudi Araabia kohtumine kahepoolseid suhteid, strateegilist partnerlust ja teed rahu poole. Ta kordas, et Ukraina on valmis sõlmima USAga loodusvarade lepingu, kuid ei kinnitanud, kas leping sõlmitakse järgmisel nädalal.

Lepingu allkirjastamine on ootel olnud alates Zelenski ja Trumpi möödunud nädalal toimunud tülist. Uudistekanal Bloomberg teatas, et USA seob lepingu allkirjastamise Ukraina valmisolekuga sõlmida kiiresti vaherahu.

Ukraina välisministri sõnul oli tal USA kolleegi Rubioga konstruktiivne kõne 

Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ütles, et tal oli reedel konstruktiivne kõne USA kolleegi Marco Rubioga, et arutada eelseisvat kahepoolset kohtumist Saudi Araabias.

"Ukraina tahab, et sõda lõppeks ja USA juhtimine on kestva rahu saavutamiseks hädavajalik. Arutasime ka võimalusi kahepoolse koostöö edendamiseks," ütles Sybiha sotsiaalmeediakanalis X tehtud postituses.

USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ütles neljapäeval, et peab Ukrainaga läbirääkimisi rahulepingu raamistiku üle, et lõpetada kolm aastat kestnud sõda Venemaaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et USA ametnikega peetakse intensiivseid kontakte terve päeva.

"Täna on president Trumpi meeskonnaga erinevatel tasanditel käinud terve päeva kõige intensiivsem töö – palju kõnesid," ütles Zelenski oma igaõhtuses videokõnes.

"Teema on selge – rahu võimalikult kiiresti, võimalikult usaldusväärne julgeolek. Ukraina on võtnud endale kohustuse olla võimalikult konstruktiivne."

Venemaa korraldas Ukraina energiataristule massiivse raketirünnaku

Venemaa relvajõud korraldasid ööl vastu reedet massiivse õhurünnaku Ukraina eri piirkondades asuva energiataristu vastu. Tegemist oli Venemaa esimese suurema raketirünnakuga pärast seda, kui USA peatas sõjalise abi ja luureandmete edastamise Ukrainale, survestades Kiievit, et saavutada president Donald Trump lubadus sõjale kiiresti lõpp teha.

"Energia ja gaasitaristu Ukrainas on taas massiivse raketi- ja droonirünnaku all," teatas energeetikaminister Herman Haluštšenko reedel.

Ukraina õhujõudude teatel lasi Venemaa välja vähemalt 67 eri tüüpi raketti ning 194 ründe- ja peibutusdrooni. Sealhulgas saadeti Ukraina suunas 35 tiibraketti H-101/55SM, kaheksa tiibraketti Kalibr, kolme ballistilist raketti Iskander-M või KN-23, neli raketti S-400 ja kaheksa raketti H-59/69.

Varahommikul kella nelja paiku lasi Venemaa välja esimese laine ​​rakette, mis olid sihitud riigi läänepiirkondade pihta. Teine rakettide laine sisenes Ukraina õhuruumi kella kuue paiku hommikul.

Ukraina väed tulistasid alla 134 õhusihtmärki, sealhulgas 25 raketti H-101/55SM, kaheksa raketti Kalibr, ühe raketi H-59/69 ja 100 drooni. Kümme raketti ei jõudnud oma sihtmärgini ja 86 drooni kadus radarite pildilt ilma kahju tekitamata.

Ukraina kasutas rünnaku tõrjumiseks läänest saadud hävitajaid F-16 ja Mirage 2000, mis tähistas esimest kinnitatud juhtumit, kus Kiiev rakendas lahingutegevuses Prantsusmaalt saadud lennukeid Mirage.

Ukraina regioonide juhid kirdeosas asuvast Harkivist kuni läänes asuva Ternopilini teatasid energia- ja muu infrastruktuuri kahjustamisest. Harkivis sai vigastada kaheksa inimest ja Poltaavas veel kaks, sealhulgas laps, teatasid ametnikud.

Venemaa ründab iga öö droonidega rindejoonest kaugel asuvaid Ukraina linnu, kuid reedene rünnak oli esimene nii ulatuslik õhurünnak pärast USA sõjalise abi ja luuretegevuse peatamist selle nädala algul. Vene väed on kogu sõja jooksul Ukraina energiasektorit rakettide ja droonidega rünnanud, lüües rivist välja umbes poole riiklikust elektritootmisvõimsusest ja sundides tootjaid voolukatkestusi tegema. Sel aastal on Venemaa keskendunud rohkem maagaasi taristule, mida kasutatakse kütteks, aga ka tööstusettevõtetes.

Venemaa korraldas neljapäeva hilisõhtul Odessale ka taas ulatusliku droonirünnaku. Kannatada said eramajad ja energiataristu. Esialgsetel andmetel  keegi viga ei saanud, vahendas Ukrainska Pravda. 

Zelenski kutsus taas üles relvarahuks õhu- ja meresõjas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus reedel taas üles kehtestama ajutist relvarahu õhusõjas ning vee peal. Üleskutse järgnes sellele, kui Venemaa oli korraldanud öösel ulatusliku õhurünnaku riigi energiasektori vastu.

Zelenski kutsus sotsiaalmeedia postituses üles kehtestama vaikust taevas – keeldu rakettide, kaugmaadroonide ja pommide kasutamisele.

Samuti kutsus ta üles vaikust kehtestama merel, mis oleks "tegelik tagatis normaalseks meresõiduks".

Belgia lubas Ukrainale miljardi euro väärtuses sõjalist abi

Belgia kaitseminister Theo Francken ütles, et lubas neljapäeval toimunud kohtumisel Ukraina presidendi Võolodõmõr Zelenskiga anda Ukrainale umbes miljardi euro väärtuses sõjalist abi.

Francken ütles Flandria raadiojaamale VRT antud usutluses, et Zelenski võttis pakkumise tänuga vastu ja tegi rea vastuettepanekuid, mida praegu uurivad Belgia relvajõudude peastaap ja eelarveteenistused.

Franckeni sõnul saab Belgia Ukraina heaks veelgi rohkem ära teha, kuid seda tuleks valitsuses arutada.

Belgia abipakett koosneb 216 miljoni euro eraldamisest 155-millimeetriste mürskude ostmiseks Tšehhi initsiatiivi raames ja 200 miljonist eurost õhutõrjeks Saksamaa algatuse raames, aga samuti ka F-16 lahingulennukite tarnimisest.

Lisaks puudutas Francken aprilli alguses koos peaminister Bart de Weveri ja välisminister Maxime Prévostiga oma eelseisva Ukraina-visiidi teemat. Neid saadavad Belgia sõjatööstusettevõtete esindajad.

USA Maxar lõpetas Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele

USA lennundusettevõte Maxar Technologies lõpetas Ukraina juurdepääsu oma satelliidipiltidele.

"Ametlik põhjendus, mille kasutajad Maxari juhtkonnalt said, oli "administratsiooni taotlus". See tähendab, et president Donald Trumpi administratsioon keelas välisministeeriumi kaudu USA ettevõtetel ja kommertsteenustel Ukrainale satelliidiandmete edastamise," märgiti reedel portaali veebilehel.

Zelenski ja Rutte arutasid samme õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus NATO peasekretäri Mark Ruttega, kellega arutas samme õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks, vahendas neljapäeval uudistekanal Ukrinform.

"Nagu alati, oli mul hea kohtumine NATO peasekretäri Mark Ruttega. Arutasime reaalseid samme, mis on vajalikud õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas," rääkis Zelenski.

"Teavitasin Marki plaani väljatöötamisest, mis sisaldab ühtset Euroopa visiooni sõja lõpetamiseks, konkreetseid julgeolekugarantiisid ja Ukraina tugevdamist. Arutasime ka meie õhukaitse tõhustamist. Olen Markile ja NATO liikmesriikidele tänulik nende toetuse ja partnerluse eest rahu toomisel," lisas president.

Ukrinform teatas samuti, et Rutte rõhutas ühisel pressikonverentsil Poola presidendi Andrzej Dudaga Brüsselis, et Atlandi-ülesed sidemed on Põhja-Atlandi alliansi vundament ning USA president Donald Trump on deklareerinud oma isiklikku pühendumust NATO sõjalisele liidule.

USA president Donald Trump avaldas samal ajal arvamust, et NATO riigid ei kuluta endiselt piisavalt oma sõjaväele.

"Ma ütlesin juba esimesel ametiajal, et kui nad ei maksa, siis ei hakka ma neid kaitsma. Nad peaksid rohkem maksma," sõnas Trump ajakirjanikele.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 882 950 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

- tankid 10 264 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 21 334 (+23);

- suurtükisüsteemid 24 024 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1306 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1094 (+0);  

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 28 024 (+95);

- tiibraketid 3085 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 39 678 (+72);

- eritehnika 3769 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.