Kohalikud omavalitsused said taotleda riigilt lisatoetust maapiirkondade algkoolide tegevuseks. Toetust said kuueklassilised koolid, kus sel õppeaastal õpib 20–89 õpilast kokku ligi kahe miljoni euro ulatuses. Aasta varem maksti ligi 1,3 miljonit eurot toetust 18 kuueklassilisele koolile 14 omavalitsuses.

"Me lähtume statistikaameti EHAK-klassifikaatorist, mis vaatab rahvastiku tihedust ja kui sellest lähtuvalt on üle 89 õpilase ja kui asutakse linnalises või väikelinnalises piirkonnas, siis toetust ei saa," selgitas haridus-ja teadusministeeriumi riigikoolide ja vara osakonna nõunik Kadi Serbak.

Toetuse saamise tingimusele vastas sel korral 27 kuueklassilist algkooli või tegevuskohta 18 omavalitsuses. Minimaalne toetuse summa kooli kohta oli ca 49 000 eurot. Kõige suurema toetuse sai Põltsamaa vald ca 123 000 eurot Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lustivere õppekohale.

Kadi Serbak rääkis, et toetussumma kujunemisel on kaks alust. Esimene osa on tugispetsialistide ja muude kulude toetus ja see on igale koolile sama summa, 49 320 eurot.

"Teine toetuse osa on siis mõeldud klassiõpetajate tööjõukulude toetuseks ja selle toetuse kujunemine sõltub sellest, kui palju on lapsi koolis ja kui palju on klasse moodustatud ning kas on ka liitklasse või mitte. Seal on selline arvutusvalem all, et kui palju klassiõpetaja tööjõukuludest võiks KOV-il raha puudu jääda ja siis meie toetus peaks selle puudujäägi ära katma," sõnas Serbak.

Elva vald sai toetust kolmele koolile. Toetuse summad jäid 51 000 ja 121 000 euro vahele. Vallavalitsuse hariduse ja kultuuriosakonna juhataja Berit Ojaniit ütles, et toetusraha on väikekoolidele vajalik.

"Kuna õpilaste arv on väike, siis õpetaja vaatest ei pruugi see olla väga motiveeriv keskkond, aga kui me suudame tagada õpetajatele konkurentsivõimelised palgad, et siis see aitab hoida neid elus."

Ojaniit lisas, et toetussumma lähebki toetuse saanud koolides õpetajate-tugispetsialistide palkadeks, aga ka kooli ülalpidamiseks tervikuna.

Kadi Serbaku sõnul on toetuse kasutamise kõige suurem piirang see, et raha tuleb kasutada kooli jaoks, mis toetust sai.

"Kuid see, mida ta täpselt selle toetusega selle kooli jaoks teeb, see on siiski tema enda otsustada jäetud. See, mida ma eelnevalt kirjeldasin, toetuse kujunemise alus, see otseselt ei piira seda, kuidas KOV seda toetust saab kasutada."

Võrreldes möödunud aastaga sai sel korral toetust pea 10 kooli rohkem ja ka toetuseks välja makstud kogusumma on pea kaks korda suurem.

"See kasv on niiviisi tekkinud, et eelmisel kevadel tehti päris palju koolivõrgu otsuseid, kus kolmas kooliaste kaotati koolidel ära. Tänu sellele ongi neid kuueklassilisi koole juurde tekkinud ehk tegu ei ole uute loodud koolidega, vaid need on just need koolid, mis eelnevalt tegutsesid põhikoolidena  ja nüüd on nad siis kuueklassilised," lisas Serbak.

Toetust eraldatakse kohalikule omavalitsusele üheks kalendriaastaks.