Taani koosseisu kuuluval autonoomsel Gröönimaal elab umbes 57 000 inimest ja parlamendis on 31 liiget. Sealsed parlamendivalimised tõusid aga paljude meediaväljaannete tähelepanu alla, kuna USA president Donald Trump võttis uuel ametiajal taas jutuks Gröönimaa ostmise või Ühendriikidega liitmise.

"Väga põnev. Ma arvan, et siin on praegu kohal rohkem ajakirjanikke kui kohalikke elanikke," märkis Inuit Ataqatigiiti kandidaat Nivi Rosing.

Valimiskampaania ajal räägiti ka kohalikel teemadel nagu turism, haridus, sotsiaalküsimused ja kalandus, aga peamine on ikkagi Trumpi huvi saare vastu.

"Ma arvan, et tegemist on ülitähtsate valimistega. Esimese asjana peame kohe pärast valimisi tegema selle veelgi selgemaks, et Gröönimaa kuulub Gröönimaa elanikele. See on see sõnum, mille me ameeriklastele edastame," rääkis Gröönimaa peaminister Mute B. Egede.

"On selgelt näha, et inimesed, kes tavaliselt ei hääleta või ei näita üles mingit huvi poliitika vastu, ilmutavad nüüd huvi, sest nad tunnevad, et neil on nüüd vastutus selle eest, kas me peaksime iseseisvuma, kas me peaksime jätkama nii-öelda kolooniana Taani all või peaksime saama USA alluvuses osariigiks," sõnas Gröönimaa elanik Qupanuk Olsen.

Kõik suuremad parteid ja märkimisväärne osa valijatest toetavad iseseisvumist Taanist, kuid pole ühte meelt, kuidas ja millal. Igaühel on iseseisvusest erinev arusaamine: kas see tähendab majanduslikku iseseisvust või oma riigipiire.

USA huvi Gröönimaa vastu on suurendanud ka Taani huvi. Muu hulgas on Taani valitsus lubanud eraldada kaks miljardit eurot saare julgeoleku parandamiseks.

"Muidugi on Gröönimaa jaoks oluline leida mitmekesisemaid koostööpartnereid. Olenemata sellest, kas see on Taani, kas see on Euroopa Liit või on see USA, igatahes arvan, et me näeme Gröönimaa muutumist rahvusvahelisemaks," ütles Gröönimaa esindaja Taani parlamendis Aaja Chemnitz.