USA ja Taani vaidlus Gröönimaa pärast on pannud kogu Euroopa raskesse olukorda
USA ja Taani vaidlus Gröönimaa pärast on pannud raskesse olukorda kogu Euroopa, kus ühelt poolt välditakse tüli ameeriklastega, kuid teisalt ei soovita taanlasi üksi jätta. "Välisilm" uuris, kuhu mahuvad selles võrrandis aga Gröönimaa elanikud.
USA presidendi Donald Trumpi huvi Gröönimaa vastu pole teatavasti uus. Ettepaneku saar ära osta tegi ta Taani peaministrile Mette Frederiksenile juba oma eelmisel valitsusajal. Frederikseni äraütlemine mõjus Trumpile sedavõrd solvavalt, et ta jättis koguni ära oma Taani visiidi.
Siiski, kui Trump uuesti võimule saades Gröönimaa taas jutuks võttis, arvati sageli, et USA president liialdab, et oma ekstsentrilise loomusega ta lihtsalt praalib Gröönimaa teemal, lootes selle varjus saada mingeid muid hüviseid.
Neid arvajaid on praegugi, aga iga päevaga kipub selgemaks saama, et Trumpil on Gröönimaaga tõsi taga. Et Trump ei tee Gröönimaa teemal nalja, on rõhutanud ka USA välisminister Marco Rubio. Asepresident James David Vance on üritanud Trumpi sõnu pehmendada, kuid ka tema sõnul on Gröönimaa liitmine USA-ga Trumpi kindel soov ja tahtmine.
Gröönimaast rääkides sai Vance hakkama sellegagi, et nimetas Taanit viletsaks liitlaseks.
"Gröönimaa on väga oluline meie riiklikule julgeolekule. Seal on mereteed, mida hiinlased ja venelased kasutavad. Ausalt, Taani, mis kontrollib Gröönimaad, ei tee oma tööd ja ei ole hea liitlane," kõneles ta.
Oma vastuses Vance'ile tuletas Frederiksen meelde, et aja jooksul on üle 40 Taani sõduri saanud surma rahvusvahelistel missioonidel eeskätt USA huve kaitstes ehk Taanist truumat liitlast pole USA-l seni olnud võimalik ette kujutadagi. Frederiksen tuletas ka meelde riikide suveräänsuse põhimõtet, mis USA presidendil meelest kipub minema.
"Minu arvates oleme selle asja Taani Kuningriigis meie Euroopa partnerite ja Euroopa Liidu suurel toel ilusasti selgeks teinud, et igaüks peab austama kõigi rahvusriikide sõltumatust kogu maailmas ja Gröönimaa on praegu Taani Kuningriigi osa. See on osa meie territooriumist ja see ei ole müüa," rääkis Frederiksen.
Rahvusvahelises kempluses kipub meelest minema, mida gröönimaalased ise asjast arvavad. On välja pakutud ka teooria, et USA tahab Gröönimaad endale just hoidmaks ära saare iseseisvumist. Teooria kohaselt kardab USA, et värske riik kogenematu valitsusega võib Hiinale suuri järeleandmisi teha ja lasta tal end Arktikas korralikult sisse süüa.
Erinevate arvamusküsitluste kohaselt ei soovi 75 kuni 85 protsenti gröönlastest oma saart USA koosseisus näha. See ei tähenda nagu tahaks nad Taani riigi osaks jääda.
Gröönimaa peaminister Mute Egede ütles Trumpi pooldajate lemmiktelekanalile Fox News, et gröönlased ei taha olla taanlased, aga nad ei taha olla ka ameeriklased, nad tahavad olla gröönlased. Gröönlaste arvates pruugib president Trump liialt suud.
"Üldiselt ma arvan, et asjaga on liiale mindud. On päris palju inimesi – ma räägin muidugi enda eest, aga ka palju teisi –, kes on mures Trumpi plaanide pärast Gröönimaa ära osta. Minu arvates on see absurd, sest maad ei saa lihtsalt ära osta," kommenteeris Naja.
"Ma ei usu, et Trump tegi õige otsuse ses osas. Ma arvan, et ta ei tea, mis tunne meil on, kui ta ütleb, et tahab Gröönimaa üle võtta. Igal juhul on see meie jaoks raske tunne," sõnas Odak.
Igatahes on Taani tulnud välja uue Arktika kaitseplaaniga, mis näeb ette veel kahe miljardi euro paigutamise polaarpiirkondade kaitsesse. Kriis USA ja Taani suhetes on nii diplomaatiline kui ka poliitiline, aga igal juhul tõsine.
Taani valitsusasutustes ja poliitilistes ringkondades käib kibe töö, et olukorda kuidagigi Taani jaoks rahuldavalt lahendada.
"Kulisside taga töötavad nad intensiivselt, et konflikti ära hoida, ameeriklastega rääkida, olukorda siluda ja tagada Euroopa toetus Taanile, kui suurem konflikt Taani ümber peaks puhkema," ütles Politikeni Brüsseli korrespondent Karin Axelsson.
Euroopa on oma toetust mingil määral ka pakkunud. Ütles ju Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallaski, et Gröönimaa ümber kauplema ei hakata. Prantsusmaa oli nõus saatma Gröönimaale oma sõjaväe, hoopis Taanile ei tundunud see praegu veel hea mõte.
Taanis korraldatud arvamusküsitlused näitavad, et kõige eelneva valguses tajuvad taanlased nüüd USA-d oma riigile juba suurema ohuna kui näiteks Iraani.
Nagu kogu Trumpi poliitikaga, nii tuleb aga ka Gröönimaa küsimusega tegemist teha Euroopa Liidul tervikuna. Kogu Euroopa peab mõtlema, kuidas tulla toime Venemaa ja agressiivseks ning ettearvamatuks muutunud USA vahel. Taanlaste lootus mõistlikuks lahenduseks põhineb jätkuvalt sellel, et ehkki Trumpil tundub olevat tõsi taga, pole ta midagi konkreetset Gröönimaa asjus ju ikka välja öelnud.
"Seni pole ju öeldud poliitiliselt midagi konkreetset. On olnud vaid säutsud Twitteris (praegune X - toim), intervjuud. Ootame ära, kuni ta ütleb midagi konkreetset. Teeme tööd USA valitsusega, et jõuda poliitilisse ruumi, kus saame nendega vestelda, tagasi maa peale, tagasi laua taha ja leida lahendus. Kui ameeriklased tahavad suuremat esindatust Gröönimaal, võivad nad selle ju saada. See on vaba valik," rääkis Axelsson.
Euroopa riigid, eriti aga just Venemaa külje all olevad väikeriigid, on kahvlis. Taani toetamine viib üsna tõenäoliselt suhete põhjaliku ärarikkumiseni USA-ga, Taani toetamata jätmine aga jätab toetamata jätjast õigustatult mulje kui riigist, keda liitlasena usaldada ei saa. Jaksu seista korraga vastu nii Venemaale kui ka USA-le pole Euroopas aga õigupoolest kellelgi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"