Trump ärritus, kuuldes Taani peaministrilt, et Gröönimaa pole müügiks

USA president Donald Trump ärritus, kui Taani peaminister Mette Frederiksen ütles talle telefonikõnes, et Gröönimaa ei ole müügiks.
Donald Trump rääkis eelmisel nädalal Mette Frederikseniga telefonis kolmveerand tundi, muutus aga agressiivseks, kui peaminister ütles talle, et Gröönimaad ei ole kavas müüa, vahendas Financial Times.
Trump ähvardas kehtestada Taanile uued tollitariifid, kui Taani keeldub loobumast oma autonoomsest territooriumist.
"See oli väga karm vestlus," lisas üks Taani endine ametnik.
Vastasseis süvendab Euroopas ärevust ning Atlandi-ülesed suhted on vaid päevi pärast Donald Trumpi ametisse nimetamist pingestunud.
Pärast ametisse astumist on USA president ähvardanud Euroopa Liitu tollimaksudega, nõudnud NATO liitlastelt, sealhulgas Taanilt, kaitsekulutuste tohutut suurendamist ning teinud avalikult ettepaneku Gröönimaa, Panama kanali ja Kanada annekteerimiseks.
Trump levitas Gröönimaa ostmise mõtet ka oma esimesel presidendi ametiajal. Nüüd on ta selle mõtte juurde tagasi tulnud.
Trump on kuulutanud, et USA kontroll maa-ala üle on USA ja ülemaailmse julgeoleku jaoks äärmiselt vajalik.
Euroopa suurriigid lootsid, et Trumpi kommentaarid kujutasid endast avalööki, et rääkida üle oma mõjuvõimu Arktikas, kus Venemaa ja Hiina on seni laiendanud oma strateegilisi positsioone. Kõne Taani peaministriga näib olevat selle lootuse aga purustanud, kirjutab The Times.
"Kavatsus oli väga selge. Nad tahavad Gröönimaad. Taanlased on nüüd kriisirežiimis," ütles üks inimene, keda kõne sisust teavitati. Teine Euroopa ametnik lisas ajalehele, et taanlased on kõnest täiesti jahmunud.
Valge Maja pole Gröönimaa üleskutset veel kommenteerinud. Frederiksen on öelnud, et võttis Trumpi suure huvi Gröönimaa vastu teadmiseks, kuid kordas, et see pole müügiks.
Gröönimaa valitsus on andnud märku, et on avatud tihedamatele kaitse- ja kaubandussidemetele Trumpi valitsusega, kuna president taaselustas huvi selle territooriumi vastu.
Umbes 57 000 elanikuga saarel asub juba USA kosmosebaas. Seal on ka tohutul hulgal kasutamata nafta ja haruldaste muldmetallide maardlaid, mis on üliolulised, et toota akusid ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid.
Toimetaja: Johannes Voltri