Taani tõstab USA survele vastates oma kaitsekulutusi Arktikas

Taani teatas esmaspäeval, et eraldab 14,6 miljardit Taani krooni (ligi kaks miljardit eurot), et tugevdada oma sõjalist kohalolekut Arktikas. Taani valitsusparteide kokkuleppes nähakse vastust USA presidendi Donald Trumpi ähvardustele võtta Taani poolautonoomne territoorium Gröönimaa oma kontrolli alla.
Pärast enam kui kümme aastat kestnud drastilisi kärpeid kaitsekulutustes otsustas Taani eelmisel aastal eraldada oma sõjaväele järgmise kümne aasta jooksul 190 miljardit Taani krooni (26 miljardit eurot), millest osa eraldatakse esmaspäevase otsusega nüüd Arktikale.
"Kaitseleppe osapooled kooskõlastasid uue kokkuleppe tingimused, mis puudutavad Arktika ja Põhja-Atlandi piirkondi. Esimene leping sisaldab algatusi ja rahalisi kohustusi 14,6 miljardi Taani krooni väärtuses," seisab Taani kaitseministeeriumi avaldatud dokumendis.
"Tasub tunnistada, et Arktikas ja Atlandi ookeani põhjaosas on tõsiseid julgeolekuprobleeme, mistõttu peaksime oma kohalolekut piirkonnas suurendama," kommenteeris Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen.
Trump ütles hiljuti, et Gröönimaa on USA julgeoleku jaoks ülioluline ja Taani peab loobuma kontrollist Arktikas asuva strateegiliselt olulise saare üle.
Kuigi Taani vastutab Gröönimaa julgeoleku ja kaitse eest, on tal maailma suurimal saarel, mida laialdaselt peetakse julgeoleku mustaks auguks, väga piiratud sõjaline kohalolek. Praegu koosneb Taani kontingent seal neljast vanast inspekteerimislaevast, seirelennukist Challenger ja 12 koerarakendipatrullist, kelle ülesandeks on jälgida Prantsusmaast neli korda suuremat ala.
Taani valitsuse nüüdne otsus hõlmab kolme uue Arktika mereväe laeva ehitamise rahastamist, pikamaa seiredroonide arvu kahekordistamist neljale ning satelliitseiret, ütles Poulsen esmaspäeval antud pressikonverentsil.
Taani parteid leppisid kokku, et esitavad rahastamisplaani julgeoleku tugevdamiseks Arktikas esimesel poolaastal.
USA sõjaväel on alaline baas Gröönimaa loodeosas asuvas Pituffiki kosmosebaasis, mis on ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemi jaoks strateegiline asukoht, kuna üle saare kulgeb lühim marsruut Euroopast Põhja-Ameerikasse.
Trump on öelnud , et soovib Gröönimaad USA kontrolli alla. Samuti ütles ta, et ei välista jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama kanali omandamiseks.
Trump on pidanud telefonikõnelusi ka Taani peaministri Mette Frederikseniga saare ostmise üle, kuid pole Kopenhaagenilt positiivset vastust saanud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Ukrinform