47-aastase Oleg Ivanovi isa Vladimir Ivanov oli taasiseseisvumise järel samuti poliitikas – 1990. aastatel Mustamäe ja Lasnamäe linnaosa vanem. Poja karjäär algas Bekkeri sadamas müügijuhina, tegi hiljem põike Venemaal jaekaebandus- ja naftaäris ning kui Oleg Ivanov naasis sünnimaale, siis avastas ta krüptoraha.

"Alustasin sellega, et ma kasutasin ja arendasin krüptoraha maksevahendina, mitte spekulatiivse instrumendina. Ma olen esimene inimene maailmas, kes on korraldanud Eestis krüptoExpot aastast 2020. Olen esimene inimene maailmas, kes on korraldanud kõige suurema, kõige massilisema Eesti ürituse krüptofest lauluväljakul, kus on osalenud rohkem kui 7000 inimest," rääkis Ivanov.

Kui Ivanovi enda sõnul on tema krüptoäri suur edulugu, siis avalikkuse huviorbiiti on see jõudnud peamiselt pettuse kahtlusega. "Pealtnägija" palvel Ivanovi virtuaalset jalajälge analüüsinud ja krüptoraha puhtuse eest seisva WEB3 koja juhatuse liikme Sander Ganseni sõnul on Ivanov vähe tuntud nimi ja pigem negatiivne kangelane.

"Peamine, mis jäi silma, on see, et sellistest inimestest tulebki eemale hoida algusest peale. Kogu see asi haises esimesest hetkest ja lihtsalt lõpptulemus oligi ette ennustatav. Vähemalt mitte keegi, kes päriselt valdkonnas midagi teeb, ei ole temaga positiivselt kokku puutunud," ütles Gansen.

"Kui ma lahkusin Eestist, kogukond peatas oma töö ja loomulikult on sellega kaasnenud teatud probleemid, kuna inimesed on harjunud ja on väga rahul olnud sellega, et igapäevaselt teenivad minuga. Tuhanded inimesed kasutavad ja sada ettevõtet töötavad ja loomulikult nad ei olnud eriti õnnelikud seoses sellega, et Oleg Ivanov pidi Eestist lahkuma ja see imeline praktika ja tulu jäi seisma," selgitas Ivanov.

Näiteks oli Ivanov üks osaline hiljem pettuseks osutunud Onecoini ja hiljem Dagcoini turundamisega Eestis. Paralleelselt jooksis liiva ka Ivanovi kinnisvaraäri ja 2019. aastal kuulutati välja mehe eraisiku pankrott. Nagu näitavad "Pealtnägija" käsutuses dokumendid, ei takistanud see mehel krüptoäri jätkamast ja 2023. aastal müüs ta huvilistele osalust projektis nimega Melitty, kus juttu virtuaalrahast Dogboss. Lepingute järgi panid inimesed jälle sisse isegi kümneid tuhandeid eurosid.

"See Dogboss ja selle kõrval on see Melitty, mis jällegi kodulehe järgi väidab ennast tegutsevat iluvaldkonnas botoxi kreemide, mingisuguste muude kreemide ja muude tegemisega. Ning mingil X põhjusel ütleb, et ta on Dogbossiga seotud. See, kuidas need kaks asja peaks päriselt kokku minema, pole õrna aimugi ja see päris maailmas kunagi ei jäta kellelegi head muljet," rääkis Gansen.

"Dogbossi osas meil on teatud lahendus olemas, mida me käivitame praegu ja mida me kooskõlastame inimestega, kes on investeerinud sinna. Ja ma usun, selle aasta jooksul inimesed, kes on investeerinud Dogbossi, saavad teenida ja saavad oma investeeringud," ütles Ivanov.

Täiemahulise sõja puhkedes sai Ivanovist Kremli narratiivide esitaja

Samal ajal kui Ivanov meelitas krüptosse investeerima, tungis Venemaa Ukrainasse ja algas täiemahuline sõda. Oleg Ivanovist sai videoblogija, kes esitab Kremli narratiive ja muu hulgas näiteks, et massimõrv Butšas on lavastus.

Kohe pärast sõja algust, 2022. aastal registreeris Ivanov Aivo Petersoniga MTÜ Koos Rahu Eest Eestis, mis nime poolest on patsifistlik liikumine, aga paljude meelest teenib hoopis idanaabri huve. "Sõbrad, me ehitame uut riiki! Ja palve teile kõigile: on tulnud aeg ennast mobiliseerida," sõnas Peterson 2023. aasta veebruaris sotsiaalmeediasse postitatud videos.

"Venemaa mõjutustegevuses osalemine ja riigivastaste süütegude toimepanemise piir on õhkõrn. Sageli ei ole selle mõjutustegevuse eesmärk midagi otseselt muuta, vaid on panna näiteks inimesi kahtlema, näiteks, kas Ukrainas toimuv on hea. Ja selle kahtluse eesmärk on sundida otsustajaid neid olulisi, kiirelt vajavaid otsuseid mitte tegema," kommenteeris kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul.

2023. aasta riigikogu valimiste eel koondus Petersoni ja Ivanovi ümber märkimisväärne hulk inimesi ja valimistele mindi Vasakpartei nimekirjas. Peterson kogus pea 4000 häält ja Ivanov 2700. Pärast valimisi pidas kapo Petersoni kinni riigireetmises kahtlustatavana ja Oleg Ivanov pages Venemaale Sotšisse, kartes, et kapo on ka tema kannul.

"Viimasel kahel nädal on mulle korraldatud selline terror, eelkõige loomulikult psühholoogiline, et mind riigist välja saata, hirmutada, mitte anda võimalust tegutseda," ütles Ivanov 2023. aasta 19. mail.

"Eks me tema tegevusega, kuna ta enamasti postitab neid avalikku sotsiaalmeediasse, oleme kursis ja hea meelega räägiksime temaga kindlasti," ütles Tuul.

Ivanov jätkab Venemaalt Eesti- ja läänevastast infosõda ning vahepeal erakonnana registreeritud Koos juhtimist, kuid 2024. aasta 13. detsembril teatas ta sotsiaalmeedias ootamatult, et lahkub enda loodud parteist: "Teatan, et homsest olen teises riigis, teises sfääris, mis pole kuidagi kokku puutumas Koos erakonnaga."

Kui avalikkuses presenteeris Ivanov, et lahkus vabatahtlikult, siis tegelikult samal päeval ta sisuliselt heideti erakonnast välja. Mitmekümne osalejaga erakonna liikmete koosolekul, millest on olemas ka helisalvestis, loeti ette terve rida eksimusi, alates mainekahjust kuni selleni, et ta proovis ainuisikuliselt võtta erakonna nimele suuri rahalisi kohustusi.

"Ta allkirjastas omavoliliselt ja salaja 31. mail 2024. aastal lepingu 55 000 euro annetamiseks organisatsioonile Justice pour Tous Internationale, seejärel aga rikkus nimetatud lepingut ja oma lepingujärgseid kohustusi, millega tekitas erakonnale Koos olulist mainekahju," luges erakonna Koos aukohtu liige Sergei Tšernov.

"Ühtegi lepingut erakonna poolt Oleg Ivanov pole sõlminud ja ühtegi kohustust erakonna poolt Oleg Ivanov pole võtnud. Oleg Ivanov isiklikult finantseeris ja rahastas Aivo Petersoni kaitsmist," ütles Ivanov.

"Mõned inimesed teevad päris hästi oma äri ja temal probleeme ei ole, aga mõned teevad niimoodi, et nendel on alati mingid probleemid ja see on juba isiklik küsimus, mis inimene üldse see on," kommenteeris Koos erakonna juhatuse liige Igor Hopp.

Hopp ütles, et maailmavaateliselt kirjutavad nad jätkuvalt Ivanovi seisukohtadele alla, aga teda ei saa usaldada. Hoppi ja Ivanovi vahel läksid asjad nii inetuks, et Ivanov saatis erakonna juhtide vestlusgruppi häälsõnumi, kus ähvardas parteikaaslast nuhelda.

"Mul isiklikult on sulle väga palju küsimusi. Ma luban sulle isiklikult kõigi kuuldes, et kui kohtume, annan sulle vastu vahtimist sinu solvangute ja ülbitsemise, sinu argpüksliku, räpase, jultunud ülbitsemise eest, mida sa endale lubad, kasutades ära, et ma ei ole Eestis," kõneles Ivanov mullu 14. septembril sõnumis.

"Võib-olla see on tema stiil, töötaja juhatus, juhatuse stiil. Selles ongi ka probleem. See on lihtsalt ebaviisakas," ütles Hopp, kelle sõnul ei maksa Ivanovi ähvardused midagi, ja nimetas Ivanovi autoritaarseks inimeseks.

"Kui keegi niimoodi arvab, siis see on tema mure. Mina niimoodi ei arva, mina ei ole nõus sellega," ütles Ivanov.

Millest Ivanov elatub ja kui tõsised on tema sidemed Venemaal tegelikult, jäi vähemalt "Pealtnägija" jaoks ebaselgeks, aga Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et ta on osa Kremli propagandistide ja Eesti alternatiivmõtlejate võrgustikust, kes leiavad ootamatul moel ühisosa Eesti riigi sarjamisel.

Ivanov kaalub Eesti kohalikel valimistel kandideerimist

Kuigi ta erakonnast välja visati, siis üha aktiivsemalt levivad jutud, et Ivanov võib eestlastest mõttekaaslastega kandideerida sügisestel kohalikel valimistel.

"Aivo Peterson helistas mulle vanglast ja pakkus tõesti koos temaga ühiselt kohalikel valimistel osaleda. /.../ Kui me suudame luua ühise riikliku platvormi, kus ausalt, intriigideta, selja taga erinevate idiootsuse jutudeta, ausalt, avatult, rahulikult saavad töötada venelased ja eestlased koos selleks, et päästa meie riigi maailmasõjast, siis ma olen huvitatud sellest asjast," selgitas Ivanov.

"Eks Venemaad ikka huvitab see, mis toimub Eestis. Eesti sisepoliitikasse sekkumise katseid on olnud ja ei maksa arvata, et neid ei tule edaspidi. Huvi meie vastu on neil intensiivne," kinnitas Marta Tuul.

Vahistamismäärus mitte vaadete, vaid krüptoäride tõttu

Ehkki Ivanov pages Eestist enda sõnul seetõttu, et kartis kinnipidamist vaadete pärast, siis üllataval kombel selgub, et riigiprokuratuur andis juba eelmisel aastal ilma suurema kärata tema suhtes välja rahvusvaheline vahistamismääruse, aga mitte riigivastase tegevuse, vaid tema krüptoäride tõttu.

"Täna on Oleg Ivanov rahvusvaheliselt tagaotsitav, seda juba pea aasta aega. Eelmise aasta suvel taotlesin maakohtult tema suhtes tagaselja vahistamismääruse väljastamist. Kohus tutvus kohtule esitatud tõenditega ja pidas kuriteokahtlust niivõrd kaalukaks, et tagaselja vahistamismäärus ka koostati ja täna ootame, kuni Oleg Ivanov tabatakse ja Eestile välja antakse," rääkis riigiprokurör Vahur Verte.

Kui "Pealtnägija" püüdis koos oma venekeelsete kolleegidega kahtlustuse sisu uurida võimalikelt ohvritelt, järgnes avalik verbaalne rünnak Youtube'is.

"Just teie koos natside ja russofoobidega teete neid kuritegusid, võltsinguid, laimu, valet," on üks näide Ivanovi videopostitusest.

"Pealtnägija" sai ka mitu nõudekirja, justkui ei tohiks meeskond kogutud materjale saates kasutada. Kuna Ivanovi puhul on ilmne, et ta Eesti uurimisasutusele lähemas tulevikus kättesaadavaks ei muutu, siis tegi prokuratuur tavatu sammu ning kinnitas enne isikule kahtlustuse esitamist tema kohta käivat menetlust.

"Ideaalis võiks Ivanov kahtluse täpses sisust saada teada sel hetkel, kui ta keskkriminaalpolitsei uurijaga vestleb. Väga üldistatult seisneb kahtlustus kelmuse toimepanemises, grupiviisilises kelmuse toimepanemises, mis seisnes selles, et ta kaasas kannatanutelt sularaha nii-öelda investeerimisotsuste, krüptorahas investeerimisotsuste tegemisel, teades juba eos, et mingit raha kuskile ei panda kasvama, vaid lihtsalt kulutatakse ära ja kannatanu on rahast ilma jäänud. Me räägime siin tuhandetest eurodest," selgitas Verte.

Ivanov kuulis vahistamismäärusest esimest korda "Pealtnägija" käest.

"No selge, on olemas tee, kuidas arreteerida Ivanovi. Tee on leitud, kas või kunstlikult, aga leitud," ütles Ivanov.

"Järelikult ma olen õiget otsust teinud selleks, et võtsin pausi, aga mitte tulles tagasi Eestisse," lisas ta.