Ettevõtte juht Martin Gauss ütles pressiteate vahendusel, et möödunud aasta oli ettevõtte jaoks nii kasvu kui ka väljakutsete aasta ja ettevõtte tulemusi mõjutasid kogu lennundussektrorit tabanud mootorite hooldusega seotud probleemid.

Ettevõtte teatel 118 miljoni euro suuruse aastakahjumi peamiseks teguriks oli Pratt & Whitney mootorite kiirem amortisatsioon, millest hinnangulisest 80 miljoni euro suurusest allahindlusest arvestas Air Baltic 40,4 miljonit möödunud aasta kuludesse. 32 miljonit kahjumit tõi euro väärtuse langus USA dollari suhtes.

Samuti tõi ettevõte välja ka oma võlakirjaprogrammi teenindamisega seotud suuremad kulud. Möödunud aastal müüs Air Baltic võlakirju 14,5-protsendilise intressiga.

Käive kasvas Air Balticul möödunud aastal 12 protsenti 747,6 miljonile eurole. Air Balticu reisijate arv kasvas 13 protsenti viie miljonini; lendude arv kasvas Air Balticul seitse protsenti 47 000 lennuni. Lisaks teenindas ettevõte veel partnerite lende, peamiselt Lufthansale.

Air Balticu omakapital on möödunud aasta lõpu seisuga 166 miljoni euro ulatuses miinuses ehk selle võrra võlad ületavad vara. Ettevõtte käibevarad on 138 miljonit eurot ja lühiajalised kohustused 352 miljonit eurot.

Ettevõtte majandustulemusi auditeerinud Pwc märkis oma kommentaaris, et Air Balticu majandusnäitajad tekitavad muret ettevõtte jätkusuutlikuse kohta.

Audiitorid juhtisid tähelepanu, et kui Air Balticu juhtkonnal ei õnnestu oma äriplaani ellu viia ja käesoleval aastal ettevõtte börsile viies lisaraha saada, ei pruugi Air Baltic suuta säilitada oma tegevuse jätkuvust.

Eriti veel, et Air Baltic on võtnud võlakirjaomanikelt endale kohustuse säilitada igal hetkel kontol minimaalselt 25 miljonit eurot. Aasta lõpus oli Air Balticul arvel 32,9 miljonit eurot.

Ettevõtte töötajate arv kasvas möödunud aastaga kümnendiku, ulatudes 2700 inimeseni.

Air Baltic lendab 130 liini Riiast, Tallinnast, Vilniusest, Tamperest ja hooajaliselt Gran Canariast; Euroopasse, Lähis-Itta, Põhja-Aafrikasse ja Kaukaasiasse.