Washingtoni sõnum saabus pärast nädalaid kestnud ebakindlust USA Ukrainale pühendumise suhtes, mille ilminguteks olid sõjalise toetuse ja luureandmete edastamise peatamine sõjast räsitud riigile, avalik sõnasõda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning tema kritiseerimine ja sõjas süüdistamine, mis kõik näisid olevat kooskõlas Kremli eesmärkidega, tõdes väljaanne Politico.

Teisipäeval leppisid aga USA ja Ukraina delegatsioon Saudi Araabias kokku esialgses vaherahulepingus, misjärel USA otsustas jätkata sõjalist abi ja luureandmete jagamist Ukrainaga vastutasuks selle eest, et riik nõustub 30-päevase relvarahuga, mille eesmärk on lõpetada aastaid kestnud sõda – kui ka Venemaa seda järgib.

President tervitas kiiresti kokkulepet, avaldades teisipäeval lootust, et ka Venemaa sellega nõustub. Trump lisas, et kavatseb rääkida ka Vene režiimijuhi Vladimir Putiniga, märkides, et tango jaoks on vaja kahte.

Kolmapäeval tõstis Trump panuseid, ähvardades Moskvat majanduslike meetmetega, mis oleks hoob Venemaa survestamiseks kokkuleppega nõustuma.

"Ma saan rahalisi asju teha. See oleks Venemaale väga halb," ütles ta ajakirjanikele. "Ma ei taha seda teha, sest ma tahan saavutada rahu," lisas ta ja märkis, et ta võib avaldada rahalises mõttes survet, mis oleks Venemaale laastav.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz helistas Venemaa kolleegile ja et presidendi meeskond jätkab relvarahulepingu sõlmimise tööd.

Ta kinnitas ka, et erisaadik Steve Witkoff sõidab Moskvasse sel nädalal, pannes aluse läbirääkimistele Venemaaga võimaliku relvarahu üle.

"Me kutsume venelasi selle plaaniga liituma," ütles Leavitt. "See on selles sõjas rahule kõige lähem punkt. Oleme 10 jardi joonel ja president ootab, et venelased aitaksid meil lõpptsooni joosta," lisas ta Ameerika jalgpalli termineid kasutades.

Rubio viitas samamoodi majanduslikule survele kui vahendile, millega Kremlit survestada.

"Kõik Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad kehtima," ütles Rubio kolmapäeval Iirimaal Shannonis ajakirjanikele. Ta lisas, et sanktsioonide leevendamiseks pole seni samme astutud. Kuid ta ei võtnud kohustust rakendada Venemaale uusi majanduslikke karistusi, keeldudes avamast, mida võiks USA teha, kui Venemaa ütleb ei. "Loodame, et nad ütlevad jah," märkis Rubio.

Välisminister oli juba teisipäeval, pärast Saudi Araabias saavutatud USA ja Ukraina kokkulepet, pannud vastutuse kokkuleppe lõpuleviimise eest Kremlile, öeldes, et pall on nüüd nende väljakul.

Isegi asepresident Vance, kes oli 28. veebruaril ovaalkabinetis toimunud dramaatilise sõnasõja katalüsaator, mille käigus tema ja Trump avalikult Zelenskit sõimasid ja USA-Ukraina suhete tuleviku kahtluse alla seadsid, võimendas survekampaaniat Venemaale.

Kolmapäeval Valges Majas Trumpi kõrval esinedes avaldas Vance kavandatavale lepingule toetust.

"Õnnestusime selles, et ukrainlased on nõustunud relvarahuga, ja nüüd vaatame, kas suudame ka venelased relvarahuga nõustuma panna," ütles Vance.

Ka vabariiklasest senaator Lindsey Graham, presidendi lähedane liitlane ja kauaaegne Ukraina toetaja, kes kutsus Zelenskit pärast ovaalkabineti tüli tagasi astuma, näis naasvat oma esialgsele Ukraina-meelsele positsioonile.

Graham avaldas tugevat toetust relvarahulepingule, öeldes kolmapäevahommikuses postituses ühismeediakeskkonnas X: "Zelenski on läbinud rahusoovi testi. Nüüd on Putini ülesanne oma kaarte näidata."

Senaator ütles, et kavatseb kokkuleppele jõudmiseks koostada Venemaale enne nädala lõppu kontemurdvad sanktsioonid ja tollid, öeldes, et kui Kreml ei püüa relvarahus kokku leppida sama jõuliselt nagu Ukraina, tuleb neil selle eest põrgulikult maksta.