Alates läinud aasta suvest kestnud läbirääkimiste käigus hakkab paika loksuma, missugune on iga riigi roll NATO uutes kaitseplaanides. Täpsed väevõime eesmärgid lepitakse kokku suvisel NATO tippkohtumisel. Samas on kaitseminister Hanno Pevkur lubanud, et kirjeldab oma ettepanekuid valitsusele juba tuleval nädalal.

Kuni teisipäeva hommikuni siseministri portfelli kandud sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et NATO soovitud investeeringud jaotuksid 20 aasta peale, aga arvestada tuleb sellega, et Venemaa ei oota. Pealegi eeldab Eesti kaitsevõime mõnes domeenis veel suuremat panust kui see, mille sõnastasid NATO planeerijad.

"Kaitseväe juhataja viimane nõuanne valitsusele kolm nädalat tagasi oli see, et kolme aastaga tuleb põhivõimed välja arendada. See tähendab, et esimestel aastatel ehk aastatel 2026 ja 2027 peaks need lisanduvad kuluread olema rohkem kui miljard eurot," ütles Läänemets.

Kaitsekulud kerkiks kuuele protsendile SKP-st

Tänavu on Eesti kaitsekulud umbes 1,4 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti SKP-st. Riigieelarve strateegia järgi peaks meie kaitsekulud järgmisel aastal kerkima üle 1,6 miljardi euroni ehk pea 3,7 protsendini SKP-st. Sealt edasi jääks aastane summa enam-vähem samaks.

Kui järgmisel aastal suunataks riigikaitsesse miljard eurot plaanitust rohkem, tähendaks see kaitsekulude tõusu umbes kuuele protsendile SKP-st.

"Loogika on selline, et 20 aasta peale tuleb see keskmiselt viis protsenti SKP-st aastas. Aga kulutuste iseloom ja olukord julgeolekus tingib selle, et esimestel aastatel ta lendab kõvasti üle viie protsendi," ütles Läänemets.

Missugused need kõige ajakriitilisemad võimearendused on, Läänemets täpselt ei avanud kuid kordas seni ka avalikult kõlanud sõnumit, et Eesti peab suurendama võimekust vastast sügavuti mõjutada. Ta rõhutas veel kord kolm nädalat tagasi kuuldut, et olulised investeeringud tuleb ettepoole tuua.

"Ma rõhutan, et kaitseväe juhataja nõuande järgi on viis protsenti oluliselt vähem, kui meil vaja on," sõnas Läänemets, ning lisas. "Varasem hoiatus oli tehtud selle pealt, et kui Ukrainas sõda lõppeb või külmutatakse, siis kell hakkab tiksuma. Nüüd see kell hakkas tiksuma."

Läänemets: kiirem moonahankimine jäi raha taha

Kehtivas riigi eelarvestrateegias on arvestatud ka mullusuvise otsusega suunata täiendava moona soetamisse 1,6 miljardit eurot. See plaan on jaotatud aastate peale nii, et viimased maksed tuleks teha 2031. aastal. Läänemets ütles, et tõenäoliselt tuleks ka moonaost lähima kolme aasta sisse koondada. "Ja see lisab sellele miljardile veel kuskil 500 miljonit," sõnas ta.

Läinud aastal, kui moonaraha kokku lepiti, rääkisid valitsuse liikmed, et kiiremat hankimist takistab üleüldine laskemoona puudus ja kaitsetööstuse piiratud võimekus. Läänemets ütles nüüd, et peamiselt jäi rutakam plaan siiski raha taha. Ta rõhutas, et kaitsekulude tõstmise eest seisis ka kaitseminister Hanno Pevkur.

"Ma pean tunnistama, et me kaitseministriga tegime peaministrile natuke tšiki-priki, et suruda üldse seda moonaostu sinna sisse, sest tahe oli veel vähem panustada sellesse moonaostu," rääkis Läänemets.

Oluline on ka küsimus, mida üldse müüakse

Samas ei tähenda see, et suures koguses laskemoona ja relvastuse ostmine lihtne oleks. Küsimuseni, kas kõik kriitiliselt vajalik ikka on võimalik kolme aastaga ära osta, Läänemetsa sõnul veebruarikuisel kohtumisel ei jõutud. Ta tunnistas, et tegu on keerulise väljakutsega. Seda enam, et seni oleme me olulise osa oma relvastusest USA-st hankinud.

"Väga paljud Euroopa riigid praegu püüavad hajutada, et ei võta kõike Ameerika Ühendriikidest, vaid võib-olla tuleb Lõuna-Koreast võtta, kus on sama hea tehnoloogia," sõnas Läänemets. "Ehk see ei sõltu sellest, kas sulle luba antakse ja kes seal (USA-s) puldis on."

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas 5. märtsil ERR-le, et alternatiivid USA-s toodetud HIMARS-itele on laual. Ta rõhutas, et igal süsteemil on oma plussid ja miinused ning et uute süsteemide puhul peab arvestama ka varuosade tarneahela ja väljaõppega.

"Iga süsteemi puhul oleme me juba hinnanud plusse ja miinuseid. Kui ma olen valitsusele väevõime eesmärke tutvustanud, siis tehakse lõplikud otsused selle kohta, milliseid süsteeme lisaks juurde hankida," sõnas Pevkur.

Kas kaitsekulud on osa koalitsioonikõnelustest?

Läänemetsa hinnangul oli valitsuses meeleolu, et plaanitust oluliselt kiiremad kaitsekulutused tuleb ära teha. "Seda kõik mõistavad, et see olukord on nii halb," ütles ta.

Tema meelest peaks uus, Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus juba lähiajal langetama otsuse, kuidas kaitsevõime arendamisega edasi liikuda.

"Ma ei kujuta ette, et seda saab sügisesse lükata. Esiteks tähendaks see poolt aastat edasilükkamist ja kaitseväe juhataja rõhutab, et meil on vaja see kolme aastaga ära teha, et siis heidutus Venemaale hakkab töötama," sõnas Läänemets.

Teiseks leiab ta, et juunikuisele NATO tippkohtumisele peaks kaitseminister minema juba selge plaaniga.

"Nii et ma eeldan, et riigikaitsesse panustamise debatt peaks tulema paralleelselt koalitsioonilepingu tegemisega, sest see on seotud eelarvega," sõnas Läänemets.

Rahvusringhääling palus Läänemetsa vahendatud mõtetele kommentaari ka kaitseväest. Sealt öeldi, et kaitseväe juhataja ei soovi neid mõtteid praegu avalikult kommenteerida.