Ligi: ma ei räägiks kärbetest, vaid unistuste edasilükkamisest

Kaitsekulude tõstmine järgmisel aastal viiele protsendile SKP-st tähendab, et sellised summad ei mahu ka laiendatud eelarvereeglite sisse ja seetõttu peavad teised valdkonnad kõvasti kokku tõmbama ning eurorahade eest tehtavaid investeeringuid tuleb edasi lükata, ütles ERR-ile rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).
"Eks julgeolek tuleb enne, muidugi tuleb need sammud astuda. Rahanduse poole pealt on see üks õudusunenägu, et reeglid tuleb mitte ainult ära muuta, vaid tegelikult me ei suuda mitte ka laiendatud reeglitega (panna) sisse selliseid summasid. See tähendab, et kõik teised valdkonnad peavad kõvasti kokku tõmbama," lausus Ligi.
Ligi sõnul ei peaks rääkima kärbetest, vaid pigem unistuste ehk investeeringute edasilükkamisest. "Meil lihtsalt tuleb kõigis valdkondades oma unistustest tagasi tõmmata," nentis ta.
Ligi sõnul rääkis ta Euroopa Liidu ühtekuuluvusvolinikuga ning lootus on, et Euroopast saadavat raha saab kaitsevaldkonda ümber tõsta.
"Tuleb igalt poolt kraapida, aga ühtlasi ka need euroraha ootused, mis teistes valdkondades on, tuleb kokku tõmmata, igasugu palgatõusud, igasugu ehitamised," ütles Ligi.
"Aga ilmselt peab ka investeeringute kogu nimekiri minema ülevaatamisele, ka need asjad, mida juba võideldi endale riigi eelarvestrateegias," lisas ta.
Ühtekuuluvusfondist oleks Eestil sel perioodil võtta veel umbes miljard eurot. Ligi sõnul vabaneks investeeringute edasilükkamisel Eestil hulk raha ka kaasfinantseeringute näol. "Hulk raha, mida me saaks ka kaitsekuludesse tõsta, kui ei peaks kaasfinantseerimist panema," ütles rahandusminister.
"Ega me nüüd kõiki asju maha ei tõmba, aga prioritiseerimiseks läheb küll euroraha taotlusel. Lootused tuleb tõmmata koomale ja Euroopa lubab meil sõjalisi kulusid teha, mis ei olnud ju perioodi alguses üldse mõeldav, et sõjalisi kulutusi Euroopa eelarves teha," lausus Ligi.
Ligi sõnul pole veel otsuseid tehtud, kuid ametnikud juba toimetavad ja seejärel tuleb üle vaadata poliitilised valikud.
"Teeme mingisuguse suure otsuse, aga vaatame ikkagi ka punkt-punktilt, mis valdkonnad koomale peavad tõmbama ja kui palju. Aga me ei loobu (päris kõigist) muudest eesmärkidest, aga praegu on jah, kiire kahjuks," lausus Ligi.
"Euroraha eest tehakse ka ikkagi suuri ja olulisi asju. Ei ole nii, et seal käib raiskamine. Enamik rahast on ka välja lubatud, nii et me peame vaatama, mida me tagasi saame tõmmata," lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming