Kokku peaks Eestil olema kolm suuremat umbes 90 meetri pikkust alust ja need tuleks ehitada. Kuid kui rahapiirangud pitsitavad, siis tuleb järeleandmisi teha, ütles kaitseminister Hanno Pevkur.  Väiksemaid, 60–70 meetri pikkusi peaks olema üheksa, kuid samas saaks pikendada olemasolevate laevade eluiga. Uued laevad peavad valmima Eestis, ütles Pevkur.

"Selles suuruses laevade puhul me räägime eelkõige kahest ehitajast – Baltic Workboats ja BLRT. Aga ma ei välista, et ka mõned väiksemad laevaehitajad viiksid oma võimekuse sinnamaale, et nad väiksema tüübi laeva oleksid suutelised ehitama," lausus Pevkur.

Leedu on otsustanud tänavu uued sõjalaevad töösse anda. BLRT tellis oma Leedu ettevõttelt Western Baltic Engineering koostöös Taani firmaga OSK Design 88 meetri pikkuse mereväelaeva eskiisprojekti, mille nimi on Perkunas. Leedu pole seni veel otsustanud, millise platvormi kasuks otsustada ja kas see peaks olema just Perkunas.

Eesti, Läti ja Leedu mereväe ülemad arutasid juba 2017. aastal, milline peab olema uus laevastik. Eesti mereväel on kontseptsioon olemas, milliseid laevu vaja, ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo.

"Palju olulisem on meil leida rahalised vahendid pikas perspektiivis, mis annabki aluse mereväe laevade edasisele arendamisele. Me peame leidma ressursid, mis on käimasolev töö. Tõenäoliselt me need ressursid ka leiame. Ja paneme paika teekaardi, millal ja millised laevad ehitatakse," lausus Merilo.

Eesti on tellinud Rootsi riiklikult uurimisinstituudilt RISE uuringu, milline alus sobiks nii sõjalisi, piirivalve- kui ka reostustõrje ja päästefunktsioone täitma.

"Selle nõuande valmimine peaks olema lähikuude küsimus. Ja põhiline soov on saada kontseptsioon, milline Balti piirkonda või Läänemerele kõige sobivam laev oleks, mis annaks multifunktsionaalsuse, mida merevägi peab täitma," ütles Pevkur.