Uudis sellest, kuidas riik kavandab üle-eestilist näo- ja numbrituvastusega valvekaamerate võrku, pani imestama paljusid. Kui teelõikudel keskmist kiirust mõõtvate kaamerate paigaldamises erineb mu isiklik arvamus nii mõnegi seni sõna võtnud kolleegi omast, kes leiavad, et seeläbi võime liiklusohutuse parandamise sildi all libiseda jälgimis- ja trahviühiskonda, siis näotuvastustarkvaraga kaamerate osas on sellised hoiatused kahtlemata asjakohased.

Siseministeerium soovis näo- ja numbrituvastust toetavate valvekaamerate võrgu analüüsid saada valmis aastaks 2027, kuid säästmaks maksumaksja raha ja aega, on juba praegu lisaks andmekaitsealastele õigusaktidele mõistlik tutvuda Euroopa Liidu tehisintellekti määrusega. Kuigi esialgsetest sõnavõttudest ei selgu täpne tehnoloogia, mida riiklikud kaamerad kasutaksid, on ilmne, et tänapäeval on sellised lahendused suures osas TI-põhised.

Tehisintellekti määruse alusel on alates 2. veebruarist 2025 keelatud selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine või kasutusele võtmine, mis loovad või laiendavad näotuvastuse andmebaase internetist või videovalve salvestistest näokujutiste kindla suunitluseta eraldamise kaudu.

Seega on Euroopa Liidus ilma kindla lubatud eesmärgita keelatud tehisintellekti abil nägudest andmebaaside loomine. Samuti on keelatud avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud piiratud ulatuses teatud rangetel juhtudel. Nendeks on näiteks konkreetsete inimröövi, inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise ohvrite ja kadunud isikute sihipärane otsimine ning füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava prognoositava terrorirünnaku ohu ärahoidmine.

Sellise tarkvarakasutus võib toimuda vaid selleks, et kinnitada konkreetselt sihtmärgiks oleva isiku isikusamasust ning igaks selliseks kasutuseks on vajalik taotleda eelnevalt kohtult või järelevalveasutuselt luba või saada see tagantjärele hiljemalt 24 tunni jooksul.

Seega ei saa Euroopa Liidu õigusest tulenevalt TI-põhist näotuvastustarkvara kasutada avalikus kohas reaalajas ja valimatult, näiteks selleks, et luua nägudest andmebaase, mis aitaksid ennetavalt avastada poevargaid või distsiplineerida liiklusrikkujaid selliselt, et punasega teed ületanud inimesele väljastatakse automaatselt trahv. Seda hoolimata sellest, kuidas Eestis siseriiklikku õigust ei muudetaks.

Küll oleks aga tehisintellekti määruse alusel teatud tingimuste täitmisel lubatud reaalajas toimuva näotuvastuse kasutamine eelneval loal näiteks prognoositava terrorirünnaku ärahoidmiseks, samuti näotuvastustarkvara kasutamine kurjategijate tabamiseks andmekaitsealaseid reegleid järgides, kui selline kasutus ei toimu reaalajas.

Ka sellise tagantjärele toimuva näotuvastustarkvara kasutamisega kaasneb tehisintellekti määruse järgi suur risk ehk selle kasutamine on oluliselt piiratud ja peab vastama kindlatele nõuetele, mh tuleb nende kasutamisel alati teostada inimjärelevalvet.

Tagantjärele toimuvaks biomeetriliseks kaugtuvastamiseks kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdi mõistetud isiku sihipärase otsingu raames tuleb eelnevalt või mitte hiljem kui 48 tunni jooksul taotleda kohtult või järelevalveasutuselt luba, välja arvatud juhul, kui kaugtuvastamist kasutatakse võimaliku kahtlustatava esmaseks tuvastamiseks kuriteoga otseselt seotud objektiivsete ja kontrollitavate faktide põhjal.

Iga kasutamine piirdub sellega, mis on rangelt vajalik konkreetse kuriteo uurimiseks. Seega oleks näotuvastustarkvara abil massilise liiklusjärelevalve teostamise lubatavus äärmiselt kaheldav.

Tehisintellekti määrusega on vastuolus näotuvastustarkvara kasutades inimeste profileerimine. Samuti on lubamatu näotuvastustarkvara kasutus sotsiaalse hindamise ja klassifitseerimise süsteemi jaoks, mis võiks näiteks takistada riigiaparaadis töökoha leidmist inimesel, kes jääb liiga sageli videokaamerapildile külastades halva mainega meelelahutusasutusi.

Ungari plaanib näotuvastustarkvara kasutada selleks, et tuvastada LGBT-paraadil ja pride-üritustel osalejate nägusid, ka selline kavatsus on selges vastuolus EL-i tehisintellekti määrusega. Kokkuvõtlikult ei saa võimalik valvekaamerate võrk ignoreerida Euroopa Liidu õigust, sh tehisintellekti määrust ja andmekaitse üldmäärust, mis kaitsevad ka Eesti elanikke orwelliliku jälgimisühiskonna eest.