Politsei- ja piirivalveamet arendab koostöös siseministeeriumiga isemõõtvat politseisõidukit, mis tuvastab liiklusrikkumised patrullautos olevast jälgimisseadmest. Lisaks on siseministeeriumil plaanis rikkumiste tõhusamaks lahendamiseks ja ennetamiseks arendada üleriigiline näo- ja numbrituvastust toetav valvekaamerate võrk. Aastaks 2027 loodetakse valmis saada vastavad analüüsid.

Kavatsus on välja toodud ka siseministeeriumi arengukavades.

Siseministeerium programm "Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2025–2028" sisaldab kavatsust, et 2030. aastaks on "loodud piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgustikud, mis vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega".

Varasem programm "Siseturvalisus 2024–2027" sisaldab võimekust "Järelevalve automatiseerimine", kus on seatud arendusülesanne, et "loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt reageerida".

Arengukavas "Siseturvalisus 2020–2024" on märgitud, et aastaks 2030 on plaanis välja arendada üleriigiline näo- ja numbrituvastust toetav kaamerate võrk, mida on võimalik igal ajahetkel kasutada korrarikkumise lahendamiseks.

Valdkonnaga seotud poliitikute sõnul pole aga plaani neile tutvustatud.

Endine siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles ERR-ile, et ilmselt on tegemist ametkondliku ettepanekuga.

"Mis puudutab üle-eestilist valvekaamerate võrku, seda ma kommenteerida ei oska. Ju ta on siis ametkondlikult ettepanek, mida mulle ministrina tutvustatud veel ei oldud," vastas Läänemets, kuid lisas, et kiirusemõõtmine politseiautost on tema hinnangul mõistlik.

ERR märkis, et kavatsus valvekaamerate võrgustikust on toodud välja ka siseministeeriumi arengukavades.

"Need arengukavad võib-olla on ka enne mind tehtud. Kui te võtate selle arengukava lahti, siis see sisaldab sadu erinevaid tegevusi, mida terves riigis teha on vaja. Ministri tasandile tavaliselt jõuavad ettepanekuid ühte või teistmoodi. Seda konkreetset ettepanekut minu ametisoleku ajal arutatud ei ole," rääkis Läänemets. "Aga ma julgen öelda, et osa sellest eesmärgist on ju täidetud –omavalitsuste avalikus ruumis olevad kaamerad on reeglina ka ühendatud politseisüsteemi."

Plaan tuli üllatusena ka koalitsioonipoliitikutele.

Praegu siseministri ülesandeid täitev, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) vastas ERR-i kommetaaritaotlusele, et tema ei tea sellest plaanist midagi.

Riigikogu liige, kunagine justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles, et on kavatsuse kohta vaid meediast lugenud, kuid rõhutas, et sellised süsteemid kujutavad riske demokraatlikule ühiskonnale. Ka tema tõdes, et talle näib, et kavatsuse taga ei ole mitte poliitiline tahe, vaid hoopis ametnike initsiatiiv.

"Kõik sellised süsteemid, mis näevad ette väga laiaulatuslikku jälgimist, ükskõik kui "üllad" – ma panen "üllad" jutumärkidesse – need eesmärgid on, tekitavad kõhklusi ja kahtlusi, sellepärast et see on väga lähedal jälgimisühiskonnale, sellele, mis toimub Hiinas. See on nüüd kindlasti midagi sellist, mida ei tohiks üheski demokraatlikus riigis olla," rääkis Lauri.

Ta tõi näitena, et kui majale paigaldatakse valvekaamera, peab kaamera juures olema silt ning kaamera poolt jälgitav ala peab olema piiratud.

"Selline lugu, kus laialt hakatakse jälgima... ma ei tea, kas need inimesed, kes seda välja mõtlevad, ei taju neid riske, mis sellisel lahenduse on demokraatlikule ühiskonnale, ma ei saa sellistest ettepanekutest reaalselt aru," lisas Lauri.

Küsimusele, kas kavatsuse taga on poliitiline tahe või hoopis ametnike initsiatiiv, vastas Lauri, et temale tundub, et tegemist on ametkondlikul tasandil tekkinud plaaniga. "Eks neid asju on varem erinevates olukordades ka juhtunud, kus nähakse mingitele tõsistele probleemidele lahendust sellega, et jälgime, kontrollime. Nüüd on tehnoloogilised lahendused, mida siis ilmselt pakutakse juurde. Eks need võimalused on tekkinud."

Lauri meenutas, et Euroopa Liidu tasandil on olnud suur diskussioon tehisintellekti kasutamisest ning on seatud väga täpsed piirangud, mida tohib ja mida ei tohi teha. "Nii et selles mõttes on väga kummastav selliseid ideid kuulda," lisas ta.

Ta ütles, et talle näib kavatsuse eesmärk olevat tekitada olukordi, kus inimesed jäävad seaduserikkumisega rohkem vahele, mis omakorda suunab neid seadusekuulekamalt käituma.

"Nii nagu me ei saa panna kiiruskaameraid kõikidele maanteede peale – see on jabur –, niimoodi ei saa me panna neid kogu ühiskonna peale, igale ristmikule, igasse kohta, see ei tule kõne alla."

Lauri lisas, et tema hinnangul on inimeste teadlikkuse kasvatamisest rohkem kasu. "See on tõesti raskem, nõuab rohkem veenmist. Aga kui inimesed ei saa sisemiselt aru, et nad peaksid seaduskuulekalt käituma või käituma nii, et nad teisi inimesi ohtu ei sea, siis ei ole ka kaameratest ja igasugustest muudest tuvastusvahenditest kasu."

Küsimusele, kas sarnane idee on ka varem poliitilisel tasandil arutlusel olnud, vastas Lauri: "Ta ei ole nüüd päris sarnane, aga on olemas teisi selliseid ideid, mida piltlikult öeldes igale ministrile ette lükatakse ja siis uus minister mõne aja pärast võtab selle vastu, tuleb valitsusse ja siis saadetakse ta sellega tagasi. Selliseid asju on ikka ja jälle olnud, mõned sellised teemad on igihaljad."