Käsitsi kiirusemõõtmist politsei tulevikus enam tegema ei hakka, sest arendamisel on isemõõtev politseisõiduk, mille salongis on vastav jälgimisseade rikkumiste tuvastamiseks. Seega, teisaldatavad kiiruskaamerad kolivad autodesse ja nii saab lihtsasti tuvastada ka muid rikkumisi.

"Igal ajal, mil politseisõiduk on töös, on sellega võimalik liiklusrikkumisi fikseerida ja automaatselt see mõõdab kiirust ja edastab need trahviteated meie infosüsteemi. Samaaegselt on võimalik sellega fikseerida ka muid rikkumisi automaatse järelevalve käigus, näiteks kõrvalisi tegevusi, turvavööd, foori punane tuli," rääkis kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Sirle Loigo.

Lisaks on siseministeeriumil plaanis rikkumiste tõhusamaks lahendamiseks ja ennetamiseks arendada üleriigiline näo- ja numbrituvastust toetav valvekaamerate võrk. Aastaks 2027 loodetakse valmis saada vastavad analüüsid.

Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnul on see valdkond tehnoloogiliselt meeletus arengus. "Kõik see kvaliteet, kõik need võimalused, kõik see tark tarkvara, mis aitab seda tuvastada – on ta alates piirilt kuni me räägime vanalinna kaamerateni välja. Need on erinevates omandites, nad on kõik õiguslikult reguleeritud, kes kuhu tohib paigaldada, kui kaua andmed peavad olema kättesaadavad, mis eesmärgil kättesaadavad. Aga ta on väga oluliseks abivahendiks kuritegude avastamisel," lausus Miilits.

Vandeadvokaadi Carri Ginteri sõnul toimib ühiskond ka ebatäiuslikuna, sest kõike ei jõuagi lõpuni menetleda. Siseministeeriumi ja politsei plaanid avaliku ruumi jälgimist laiendada, lähevad vastuollu andmekaitsega.

"Üks ühiskonna oluline alustala on sinu enda privaatsus, õigus olla omaette ja õigus, et keegi sinu autoaknast sisse ei vahi ilma mõjuva põhjuseta. Täna on minu päringute peale selgunud, et politsei infosüsteemis POLIS on juba tasutud väärteotrahvide fotod jätkuvalt olemas. Andmebaasis on olemas minu alaealise tütre pilt, kes pole ühtegi kuritegu ega väärtegu toime pannud – ehk siis andmekaitse pool on korrast ära," sõnas Ginter.

Politsei sõnul ei riiva isemõõtev patrullauto inimeste õigusi, sest fikseeritakse ainult rikkumised. Ka siseministeerium räägib riikliku valvesüsteemi plaani juures turvalisuse vajadust.

"Me ei taha kindlasti kunagi sinna jõuda, sellise totalitaarse riigi põhimõtete juurde. Me ikkagi räägime kuritegude avastamisest ja selle hüvanguks tehnoloogiliste vahendite kasutamisest," ütles Miilits.

Plaanid eeldavad veel mõningaid seadusemuudatusi, tänane õigusruum neid rakendada ei võimalda.