Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk pöördus regionaalministeeriumi poole murega, et kuna ühistranspordikeskusele toetusi määravas ministri käskkirjas ei ole käesolevast aastast eraldatud raha ülepiiriliste liinide teenindamiseks, ei saa ühistranspordikeskus jätkata ka senisel kujul oma kohustuste täitmisega.

Seni on selliseid liine rahastatud kolmepoolsete lepingute alusel ehk linna, ühistranspordikeskuse ja valla koostöös. Ühistranspordikeskusele eraldab selleks vajaliku raha riik.

Nilisk ütles ERR-ile, et sisuliselt ei pea ta ka senise rahastusmudeli jätkumist vajalikuks ning ühistranspordikeskuse jaoks Tallinna ja lähivaldade bussiühenduse leppes osalemine sisulist tööd ei tähenda.

Pigem ei näe Nilisk üldse riigil rolli nende liinide rahastamises. "Mina ütleks, et see pole riigi rida, vaid kahe omavalitsuse vaheline kokkulepe," sõnas ta.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan märkis, et pealinna eesmärk on koos naaberomavalitsustega piiriüleseid ühendusi parendada.

"Tuleb tunnistada, et riigi poolt on rahastusega seotud sõnumid olnud ebaselged," nentis abilinnapea.

"Kui rahastusmudelis tehakse muudatusi, siis peame need küsimused osapooltega ühiselt üle vaatama, kuid kulud tuleb osapooltel katta. Tallinna linn loodab, et praegu moodustatav valitsus annab selles küsimuses võimalikult varakult selged seisukohad," lausus Järvan.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse puhul puudutab rahastuse vähendamine Tallinnast väljuvaid leppeid Viimsi vallavalitsusega, mis hõlmab liine 1, 38 ja 49, Saue vallavalitsusega liine 18, 18A, 20A, 27, Harku vallavalitsusega liini 27 ja Maardu vallavalitsusega liini 34.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase sõnul sõltub valitsusega seonduvatest muudatustest, kas jätkatakse sama mudeliga või hakkab riik Tallinna linnale otse vedusid kompenseerima.

"Meie nägemusel see korraldus, kus riik osaliselt toetab valdadesse pikendatud linnaliine peaks säilima," sõnas Ruubas.