Valitsusvahetus kergitas Reformierakonna toetust, Eesti 200 madalseis püsib
Valitsusvahetus kergitas Reformierakonna toetust ja vähendas Isamaa oma, kuid Eesti 200 madalale reitingule sel mõju polnud. Uuringu teinud Kantar Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul võttis Reformierakond Isamaalt juhuslikuma eelistusega valijaid.
Kantar Emori küsitlus viidi läbi 12.-19. märtsini ehk pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid 10. märtsil valitsusest välja visatud. Ehk küsitlus peaks peegeldama valijate esmaseid reaktsioone toimunule.
Erakondade reitingute edetabelit juhib märtsikuu uuringu tulemuste järgi endiselt Isamaa, kuigi tema toetus on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra langenud – 29 protsendilt 25 protsendile.
Reformierakonna reiting valitsusvahetuse järel kosus, olles märtsis 18 protsenti. Tõsi, kuu varasem 14 protsenti oli olnud nende viimase 20 aasta madalaim toetus ning enne veebruari oli reiting olnud 16-18 protsendi vahemikus.
Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul kaotas Isamaa toetajaid juhuslikuma eelistusega valijate hulgas, kes liikusid Reformierakonna taha.
"Muudatused on ilmselt tingitud valitsusremondist, mille tulemusena on uuenev valitsuskoalitsioon moodustatud kahest erakonnast. Peaministripartei jõuline samm meelitas Reformierakonna poole rohkem juhuslikuma eelistustega kodanikke," nentis Voog.
Teise valitsuspartei ehk Eesti 200 toetus valitsusvahetusest tuge ei saanud. Nende toetus oli kolm protsenti, milline tase on neil olnud eelmise aasta juunist.
Keskerakonda toetab 66 protsenti muust rahvusest valijatest
Kolmandal kohal oleva Keskerakonna reiting kerkis 16 protsendile – nii kõrge oli tsentripartei reiting viimati septembris 2023. Septembris 2023 valiti Mihhail Kõlvart ka Keskerakonna esimeheks.
Keskerakonna reitingu jätkuva tõusu taga on peamiselt muutused muust rahvusest valijate seas, kus märtsis tõusis Keskerakonna reiting 66 protsendini.
Samas langes SDE toetus muust rahvusest valijate seas 16 protsendilt 10 protsendile.
Eestlastest valijate seas on Keskerakonna toetus kuus protsenti.
Teiste parlamendierakondade toetuses olulisi kõikumisi võrreldes eelneva uuringuga ei toimunud.
EKRE toetus oli märtsiküsitluses 14 protsenti (veebruaris 15 protsenti) ning valitsusest välja visatud Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 12 protsenti (veebruaris 13 protsenti).
Parlamendiväliste Parempoolsete toetus tõusis märtsis kaheksale protsendile. Nii kõrge on olnud nende toetus vaid korra varem, juunis 2024.
Roheliste, erakonna Koos ning erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid toetus oli kõigil märtsis üks protsent.
Valitsusparteide kogutoetus langes pärast sotside valitsusest välja viskamist 21 protsendile.
Kui võtta arvesse ka need inimesed, kes vastasid küsitlusele "ei oska öelda", oli kahe valitsuspartei kogutoetus 15,2 protsenti (13+2,2).
Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega
Oma eelistust ei osanud märtsis välja tuua 26 protsenti küsitlusele vastajatest (veebruaris samuti 26 protsenti).
Kui neid vastanuid arvesse võtta, siis toetas Isamaad 19 protsenti (veebruaris 22), Reformierakonda 13 protsenti (veebruaris 11), Keskerakonda 12 protsenti (veebruaris 11), EKRE-t 10 protsenti (veebruaris 11), SDE-d üheksa protsenti (veebruaris 10).
Parempoolsete reiting oli koos eelistuseta vastajatega küsitluses kuus protsenti (veebruaris viis), Eesti 200-l kaks protsenti, ülejäänutel ühe protsendi ligi.
Venekeelsete toetus Keskerakonnale kasvab
Eestlastest vastajate seas oli suurima toetusega Isamaa, mida toetas 29 protsenti. Järgnesid Reformierakond 21, EKRE 16 ja SDE 12 protsendiga.
Parlamendiväliste Parempoolsete toetus kerkis eestlastest vastajate seas 10 protsendile. Keskerakonda toetas eestlastest vastajatest kuus ja Eesti 200 kolm protsenti.
Muust rahvusest vastajate seas kogus Keskerakond 66 protsenti toetust. Keskerakonna toetus on selles vastajarühmas jõudsalt kasvanud kaks viimast kuud - kui jaanuaris oli neil muust rahvusest vastajate seas toetus 51 protsenti, siis veebruaris 62 ja nüüd juba 66 protsenti.
SDE toetus oli selles valijarühmas 10, Isamaal seitse, EKRE-l viis ja Reformierakonnal kolm protsenti ja Eesti 200-l üks protsent.
Eestlaste seas nullilähedase toetusega erakonna Koos toetus oli muust rahvusest vastajate seas ligi seitse protsenti.
Tallinnas esikohal Keskerakond, teised ühtlaselt kannul
Selle sügise kohalikke valimisi silmas pidades oli Eesti suurimas omavalitsuses suurim toetus Keskerakonnal, mille reiting oli märtsis 26 protsenti.
Tallinna valijate eelistustes järgnesid neile Reformierakond 18, Isamaa 16, SDE 15, EKRE 11 ja Parempoolsed kaheksa protsendiga. Eesti 200 toetus Tallinnas oli 3,6 protsenti.
Keskerakond oli suurima toetusega lisaks Tallinnale ka Ida-Virumaal, muudes Eesti regioonides oli esikohal Isamaa.
Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 12.–19. märtsini 1587 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti. Lähemalt saab toetustest eri vastajarühmade seas lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11.30 kommenteerivad ERR-i portaali erisaates värskeid reitingutulemusi Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.