Lapse jalgpalliklubi vahetuse eest tuleb jätkuvalt maksta suurt raha

Õiguskantsler ütles taas, et laste ja noorte spordiklubides tuleb klubivahetuse tasude küsimisel lähtuda laste huvidest. Vaatamata sellele, et eriti jalgpalliklubisid puudutav probleem on olnud õhus ligi kümme aastat, lahendust pole ja klubivahetuse eest küsitakse tuhandeid eurosid.
Vastusena Nõmme Unitedi noortetöö juhi Madis Metsmägi avaldusele vastas õiguskantsler, et lapsel peab olema võimalus vahetada spordiklubi ja treenerit, kui laps seda tõesti soovib.
"See on ebaeetiline, kui vanemaid või hooldajaid ja last survestatakse sellises olukorras üleminekutasu maksma. Ükski laps ei tohi spordiklubide vaidluse
tõttu kannatada. Spordiklubide omavahelised erimeelsused ei tohi takistada laste treeninguid ja võistlemist," kirjutas õiguskantsler.
Metsmägi sõnul viitab ta oma avalduses probleemile, et lepinguta noormängijad alates vanusest 11 aastat ei saa vahetada klubi, kui nende endine klubi ei ole sellega nõus.
"Klubivahetuse eelduseks oleks klubivahetuse tasu maksmine, mille suurus sõltub vanusest. Vanuses 11–12 aastat on see 900 eurot, järgmised kaks aastat 1800, sealt järgmised kaks aastat 2700 ja sealt järgmised kaks aastat kulmineerub tasu 3600 euroga. Ja tegemist on alaealiste mängijatega, kellel pole mingit lepingut," rääkis Metsmägi.
"Meie klubi näitel – ja olen aidanud ka teiste klubide mängijaid – on probleem selles, et laps ei saa minna klubisse või treeneri juurde, kuhu ta tahaks minna. Näiteks Viimsis elav laps, kes kolib Nõmmele, ei pruugi saada võimalust minna Nõmme klubisse mängima. Ideaalis oleks see niimoodi, et klubid maksavad ise üleminekutasu, aga reaalsus on see, et on väga üksikud, väga andekad mängijad, kelle eest on klubid nõus maksma, ja üldjuhul peaks see raha tulema lapsevanemate käest," rääkis Metsmägi.
Metsmägi sõnul on ta Eesti jalgpalli liidule andnud teada ka juhtumitest, kus klubi ei luba suhelda oma mängija lapsevanemaga, et teha talle ettepanek klubi vahetada.
"Hakkasin süsteemi vastu võitlema, kui klubi keelas ühe lapsevanemaga suhelda, aga pool aastat hiljem ema kirjutas mulle ise, et tema laps tahaks tulla meie klubi treeningutele. Siis teavitasin mängija klubi ja ütlesin ka emale, et tundsime tema lapse vastu huvi juba pool aastat tagasi. Siis see ema vihastas endise klubi peale ja ostis mängijaõigused välja," rääkis Metsmägi.
Lõpuks tegigi Metsmägi nii, et teavitas klubisid ja võttis lapsevanemaga ühendust, kui Nõmme United mõne mängija vastu huvi tundis.
"Lõpuks on see ju lapsevanema ja mängija otsus, kas nad tahavad proovida uues klubis. Selle peale hakkasid klubid nõudma Eesti jalgpalli liidu kaitset, et Nõmme United võtab mängijaid omale, kuigi jutt käis umbes 15 mängijast eri vanusegruppides. Kokku on Nõmme Unitedis 250 mängijat. Tekkis tugev kaitsering," selgitas Metsmägi.
Eesti reeglid rangemad kui rahvusvahelised
Metsmägi sõnul on oluline märkida, et FIFA rahvusvahelised üleminekureeglid on sellised, et alla 16-aastastele see ei kehti, aga alates 16 eluaastast on nii, et kui mängija läheb välismaale mängima ja ei sõlmi elukutselise lepingut, siis mingit kompensatsiooni sellele ei järgne.
"Aga kui mängija läheb Tartus ühest klubist teise, siis peab lapsevanem maksma 3600 eurot. Eesti reeglid on rangemad kui rahvusvahelised," ütles Metsmägi.
Ühtegi ideaalset varianti lahenduseks pole, aga lõpuks peaksid lapsed olema seal klubis, kus nad tahavad olla, sõnas Metsmägi.
"Minu arvates on ainuõige see, et 14-aastane laps võib klubi vahetada ilma üleminekutasuta, sest tal pole püsivat lepingut. See tasu kehtestati, et justkui kaitsta klubide investeeringuid, aga õiguskantsler ütles ka 2017. aastal, et kui palju need klubid ikka investeerivad, kui lapsevanemad maksavad liikmetasusid, ostavad varustuse, maksavad reiside eest. Siis on klubile tööjõukulude toetus, pearahade toetus, annetused ja toetused. Eestis sellist klubi, kes 14-aastasesse investeerib, ei ole. Oleme teinud oma klubis mõnele ükskikule lapsele liikmemaksu vabastuse, aga see on tõesti suur erand," rääkis Metsmägi.
Metsmägi: ma pole Klavani kampaaniatiimis
Praegu on käimas ka Eesti jalgpalli liidu uue juhi valimised, aga Metsmägi sõnul pole tema avaldus õiguskantslerile ega kriitika liidu praeguse juhtkonna tegevuse suhtes valimiskampaaniaga seotud.
"Ma pole [liidu praeguse juhi Aivar Pohlaku vastaskandidaadi] Ragnar Klavani kampaaniatiimiga seotud. Aga olen rääkinud Klavaniga nendel teemadel ja tema kampaanias on ka sees, et see süsteem tuleks üle vaadata," ütles Metsmägi.
Metsmägi hinnangul kaitsevad jalgpalliliidu reeglid praegu klubisid, kes saavad lasta liugu selle pealt, et kui laps liitub klubiga, siis on võimalik teda hoida seal selle hetkeni, kuni keegi soostub teda ära ostma või lapsevanem maksab üleminekutasu ära.
"Paljud jäävadki selle pärast klubisse või vahetavad spordiala, sest seda nad saavad tasuta teha," sõnas Metsmägi.
Eesti jalgpalli liit: valdavalt on üleminekud tasuta
"90 protsenti Eesti jalgpalli liidus registreeritud noormängijate üleminekutest toimuvad igasuguse üleminekutasuta: selleks pole vaja muud, kui uuel ja vanal klubil nii kokku leppida," ütles liidu avalike suhete juht Eva Nõmm.
Nõmm tõi välja, et alati ei saagi ülemineku registreerimistasu küsida: näiteks siis, kui mängija kolib jalgpallist sõltumatutel põhjustel või kui klubi vahetab treeningute toimumise kohta ja mängija ei saa uues kohas treeningutel käia.
"Kui kahe klubi vahel tekib mängija ülemineku suhtes vaidlus, siis see ei takista mängijal treenimist ja mängimist – nii on meie reeglites selgelt kirjas," ütles Nõmm.
Nõmme sõnul on üleminekutasu süsteem loodud selleks, et vältida laste ühest klubist teise meelitamist, hüvitada noore sportlase kasvatamisse tehtud panuse, edendama klubikultuuri ja kaitsma lapsi.
"Seepärast ei saa seda siduda ainult profilepingu teenimise hetkega, sest sellele hetkele eelneb üle 10 või 15 aasta tööd," ütles Nõmm.
Samas on Eesti jalgpalli liit töötamas välja praeguse süsteemi täiendust, mis arvestab konkreetse klubi noortetöö kvaliteeti ja paneb tasu sõltuvusse töö kvaliteedist.
"Praegune süsteem on aastate jooksul paika loksunud ja loonud olukorra, kus valdav osa üleminekuid toimuvad tasuta klubide omavahelises kultuurses dialoogis. Üksikud probleemid, mis tekivad valdavalt vähesest informeeritusest või isikutevahelistest konfliktidest, lahendame jooksvalt, selleks on meil loodud ka eraldi komisjoni kokkukutsumise võimalus," selgitas Nõmm.
Üleminekuvaidlustega pöördutakse jalgpalliliidu poole Nõmme väitel aastas kolm-neli korda.
Toimetaja: Mari Peegel