"AK. Nädal": kuidas muudab tehisaru saabumine koolides õppeprotsessi?
Kuu aega tagasi kuulutas president Alar Karis välja TI-hüppe, mis viib tehisintellekti sügisest koolidesse, et õppida kuidas seda eesmärgipärasemalt kasutada. Algaval nädalal luuakse hüppe arendamiseks ametlik sihtasutus ja alustatakse koolitajate võrgustiku loomisega.
TI-hüppe üks eesmärke on luua tehisaru toetavad õppeprotsessid ja integreerida need õppekavadesse. Haridusministeerium ütleb, et see ei tähenda midagi radikaalset.
"Ega tehisintellekt ei too meile ju midagi massiliselt juurde, vaid vastupidi, see paneb asju teistmoodi mõtestama. Kindlasti sellel määral õpipädevused peavad ka uuenema. Ka tehisintellekti enda tundmaõppimine, selle kõige mõistlikumal moel rakendama õppimine on ju tegelikult üks oluline õpipädevus, ükskõik mis valdkonnast me ka ei räägi," lausus haridusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts.
Oluliseks kujuneb, missuguseid ülesanded anda. Tehisaru abil võiks suurendada näiteks nõndanimetatud ümberpööratud klassiruumi õppemeetodi kasutust.
"See võib tähendada ka seda, et õpilastele või õppijate gruppidele antakse ülesanne iseseisvalt tehisintellekti abil midagi uurida, kujundada ja tulla kokku klassiruumi, et panna see pilt hästi erinevatest vaatenurkadest kokku. Võimalusi on kindlasti hästi palju;" ütles Vinter-Nemvalts.
TI-hüppe koolitused, mille järel saavad osalejad ka litsentsi, toimuvad augustis. Ministeeriumi partner, haridustehnoloogide liit aga alustab aprillist esmatasandi praktiliste töötubadega, kuhu on juba registreerunud üle 120 kooli.
"Töötuba on selle eesmärgiga, et õpetajatel oleks teadmine, misasi on tehisintellekt, enne kui ta läheb tehisintellekti hüppe programmi koolitusse. Sest vahe on ka vanuseastmes. Praktilisi töötube saab tellida kogu üldharidus ehk põhikool, gümnaasium, kutseharidus, aga tehisintellekti hüppe koolitused on fokusseeritud gümnaasiumile ja kutsekoolile," rääkis haridustehnoloogide liidu juht Diana Veskimägi.
Haridusteholoogidel on ette valmistatud viis koolitusmoodulit, kus on teemasid nii turvalisuse, andmekaitse, autoriõiguste kui ka multimeedia rakenduste kasutamisest. Enne kui ei alga TI-hüppe koolitused, pole haridustehnoloogidel ega õpetajatel endiselt täit selgust, kuidas õppimist toetavad protsessid välja hakkavad nägema.
"Õppeprotsess tähendab seda, et me räägime sellest, kuidas viia õpilane mingi teadmise, oskuse ja hoiakuni, mida meie riiklik õppekava ütleb. Minu meelest me peame rääkima nendest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, kuhu me õpilase uuel ajastul peame viima, ja mitte sellest, kuidas. Me oleme alustanud natuke valest otsast praegu," lausus Tartu Ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel.
"Murekoht on, et kas see, mida nad nii-öelda teevad, on tark – kas see aitab neil õppida. Nii et igal juhul peab see muutuma, sest täna õpilaste tehisintellekti kasutus ei ole väga õppimist toetav," nentis Veskimägi.
Trageli sõnul on oluline rõhutada, et meie keele omapära ja keelemudelid on ohus, kuna tehisarust saadav väljund jõuab õpilaseni inglise keele baasil.
"Kui nad saavad sagedase rohke sisendina palju teksti, mis justkui paistab eestikeelne, aga on tegelikult inglise keele lausestruktuuriga, ja veel hullem, see on ka kokku korjatud ingliskeelse maailmateadmise pealt. See on näiteks see, mida see mudel meile teatud kontekstides pakub. Ja mis juhtub, on see, et kui õpilased, kui me kõik, ka meie, õppejõud, teadurid iga päev ükskõik mis erialal töötavad inimesed, loeme väga palju neid tehisintellektikeelseid tekste, siis see hakkab muutuma meie jaoks normaalsuseks," rääkis Tragel.
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) ootus koolidele on , et nad järgiksid küberturvalisuse põhimõtteid, et ohtu ei satuks õpilaste isikuandmed. Ametil on koolidele soovitus panna paika oma infoturbepoliitika.
"Kui seda niimoodi paika ei panda, siis tõenäosus on see, et kõik õpilased kasutavad kõiki neid rakendusi kõikide asjade jaoks. Panevad kas või kõik koolidokumendid, mis nad kuskilt leiavad, sinna sisse, panevad omaenda dokumendid sinna sisse, panevad oma kodust saadud failid kuskile sinna sisse, lootuses ja ootuses, et tehisintellekt teeb sellega midagi head. Selle tõttu mina ja me riigi infosüsteemi ametis kahtlemata soovitame, et koolide pidajad või koolid ise paneksid paika mingisuguse reeglistiku, mida sinna sisestada võiks ja mida mitte," lausus RIA teadus- ja arendusjuht Lauri Tankler.
Toimetaja: Marko Tooming