Saksamaa majandus on kiratsenud mitu aastat, seetõttu peaks nende uue valitsuse otsus investeerida järgmise 12 aasta jooksul oma majandusse triljon eurot lahendama mitu probleemi.

"Julgeolekuolukord on muutunud, pehmelt öeldes, ja tuleb hakata investeerima sõjaväkke. Ja teine suur mure on see, et rongid ei ole graafikus ja ei sõida ja teed lagunevad ja koolid on võrreldes Eesti koolidega oluliselt kehvemas seisus," lausus SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lisaks teede ja koolide olukorra paranemisele oodatakse majanduselt ka kõrgemat lisandväärtust.

"Energiamahukas keemia, paberi- ja metallitööstus olid kahanevad harud ka enne, kui energiahinnad tõusid. Pigem nähakse lisandväärtust nüüd Saksamaa peamistes ekspordiartiklites, mis on ka enne olnud väga olulised – masinatööstus, elektroonika ja ei ole välistatud ka uuemad digitaalsed teenused," ütles Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.  

Ehkki raha tuleb selleks laenata, siis Nestori sõnul Saksa majanduseksperdid juba juubeldavad valitsuse otsuse peale.

"Saksamaa üks suur luksus on see, et võrreldes teiste Euroopa suurriikidega nende riigi avaliku sektori võlakoorem on ikkagi väike, võiks lausa öelda. Neil on selles mõttes ruumi, et laenata. Saksa eksperdid ütlevad, et võiks peaaegu kaks korda kiiremat majanduskasvu oodata tänu sellele," rääkis Nestor.

"Kui silmas pidada näiteks infrastruktuuri kulutusi, mis on umbes pool triljonit Saksamaa plaani kohaselt järgneva 12 aasta jooksul, siis see suurusjärk on umbes 6000 eurot sakslase kohta ehk kui 12 aasta peale jagada, siis umbes 500 eurot inimese kohta," ütles Luikmel.

Kuivõrd Saksa majandus moodustab Euroopa majandusest viiendiku, on käibel ütlus: kui Saksamaa aevastab, saab ülejäänud Euroopa nohu. Nii ka vastupidi. Nii suur rahasüst mõjutab ka ülejäänud Euroopa majandust, muu hulgas Eesti oma.

Nestori hinnangul lõikab sellest suurimat kasu meie kaitsetööstus.

"See on selline valdkond, kuhu täna ka investorite raha hästi palju suunatakse. Sellises keskkonnas, kus hästi palju hakatakse kulutama, ma arvan, et see tõstab kõiki paate. Ja ma loodan, et ka need Eesti paadid on seal hulgas. Aga pikemas plaanis kõik, kes teevad Saksamaa või Põhjala riikidega kaupa. Ka Eesti ehitussektor kindlasti. Või ütleme tööstus, kes ehitussektori jaoks midagi toodab," lausus Nestor.

"Kindlasti ei saa selle peale panustada, et Saksamaa võlakasv tooks Eesti majanduse õitsengu," märkis Luikmel.

"Ei ole tark ka investeeringuid üleöö suurendada, sest kui mõelda kaitsevaldkonnale, siis kui pakkumine ei suurene ja nõudlust, rahasummat kahekordistada, siis tuleb lihtsalt samade asjade eest kaks korda rohkem maksta," lisas ta.

Ent ka Luikmeli hinnangul kaaluvad plussid siiski miinused üles.

"Kui maailm muutub järjest rohkem protektsionistlikuks, siis tollivaba ühisturg muutub järjest väärtuslikumaks, nii et Euroopa riigid omavahelisi kaubandussuhteid kindlasti laiendavad," nentis ta.