Mis teie silmis on märgilisim muutus, mille uuendatud valitsus toob?

Arvestades väga keerulist julgeolekuolukorda, siis ikkagi senisest veelgi enam suurem rõhk riigikaitsele on kõige olulisem muudatus. Kaitsekulude tõus üle viie protsendi, loodetavasti ka kaitsetööstuse käimatõmbamine. Selle kõrval on kõige olulisem sõnum see, et uusi relvi, täiendavat laskemoona on võimalik osta ainult tugeva ja toimiva majandusega, mis omakorda tähendab, et teised ühiskonna valdkonnad peavad olema ettevõtluse ja majanduse teenistuses ja kaitsevaldkonna teenistuses lähiaastatel.

Esimest korda sõlmiti koalitsioonileppe aluslepe, millele järgnevad lähikuude jooksul põhjalikumad valdkondlikud kokkulepped. Kas on lootust, et selle võrra on tulemuseks põhjalikum ja läbimõeldum tegevuskava?

Ka nii võin  koalitsioonilepet teha, see on Eestis uuenduslik. Näiteks Saksamaal praegu koalitsioonilepingut sel moel tehakse. Eks alusleping võimaldab kiiresti sõnastada peamised prioriteedid ja siis asuda otsuseid tegema ilma ootamata kogu koalitsioonilepingu valmimist.

Iseenesest on hea, kui kogu koalitsioonileping teadlaste ja ekspertidega läbi töötatakse, aga teisest küljest tuleb arvestada, et (riigikogu) valimisteni on vähem kui kaks aastat ja nii napi enamusega koalitsiooni töövõime ei pruugi igavesti kesta. Selles mõttes on mõistlik seda koalitsioonilepingut mitte liiga kaua teha, et jääks ka aega selle elluviimiseks.

Kuidas hindate uusi valitsusse toodud ministreid? Näiteks on Eesti 200 juht Kristina Kallas juba öelnud, et paljud head kandidaadid ütlesid ära; Hendrik Terras aga, et on näinud vasika sündi ja ladunud puuriitasid.

Kindlasti Eesti 200 püüdis endale värvata mõnda tugevat ministrit väljastpoolt poliitikat, et näidata, et on endiselt atraktiivne erakond uutele liitujatele. See ei õnnestunud, tuli võtta olemasolevad nimed enda ridadest. Eks see mõnevõrra üllatav on, et Terras läks maaelu teemadele ja Igor Taro, kelle on väga tugev regionaalpoliitiline taust, läks siseministriks. See näitab ilmselt, et pink on lühike. Terrase lühikest poliitilist kogemust ei usaldatud ikkagi siseministri keerulisele toolile. Samas ei saanud jätta Terrast ka väljapoole valitsust, et tagada, et Eesti 200 ikkagi ilusti koos püsiks.

Milliseks kujunevad suhted koalitsioonis Reformierakonna ja Eesti 200 vahel?

Harmoonia ei püsi üheski koalitsioonis kaua. Tõsi, Reformierakond ja Eesti 200 on ideoloogiliselt väga lähedased. Kokkuleppeid teha võiks ju olla suhteliselt lihtne. Teisest küljest on nad nii lähedased, et on konkurendid samale valijabaasile, mis omakorda tekitab pingeid, ja see, et Eesti 200 on nii madala reitinguga, võib neid sundida tegema ootamatuid järske käike, katsuma ennast Reformierakonnast väga teravalt eristada, nii et seal on pingekohad peidus.

Koos hoiab neid see, et Reformierakonnal pole enam lihtsaid, mugavaid variante, kuidas koalitsiooni remontida, riiulist neid enam võtta ei ole. Uued koalitsiooni muutuse variandid on ikka päris keerulised.

Kas sel sügisel toimuvad kohalikud valimised võivad kaardid segamini lüüa?

Kõik valimised mõjutavad sisepoliitikat väga tugevalt. Ja alati on mingeid asju juhtunud pärast seda.