Tõepoolest, meie maapõues peitub arvutuslikult kuni 9,6 miljardit tonni ainet, mille pärast fosforiidisõdagi maha peetud. Tegemist on kivimiga, mis settis siia ammu-ammu enne seda, kui eksisteeris Nõukogude Liit, Eesti või isegi inimkond. Nimelt laius siin ligi 500 miljonit aastat tagasi praegusele Läänemerele sarnanev soe rannikumeri, kus elasid karpide taolised loomad.

"Seal settisid liivad nagu ka tänapäevastes mererandades, ja elasid loomad, kes oma kojad tegid fosforit sisaldavast mineraalist. Tormid ja lainetus on neid kodasid kuhjanud. Mõnda kohta, mida me täna nimetame fosforiidimaardlateks, on neid kodasid nii palju, et seal on juba märkimisväärsed, kõrged fosforisisaldused," selgitas Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog Lauri Joosu.

Ehk kogu meie fosforiit ongi muistsed merekarpide kojad. Eestis on mitu kohta, kuhu meri iidsel ajal karpide hunnikud kokku uhtus. Suuremad neist asuvad Rakvere, Aseri, Tsitre, Maardu ja Toolse kandis ehk põhjarannikul.

Tänapäeval on inimesed õppinud, et karpide kestades leiduva fosforiga hakkavad taimed otsekui võluväel kiiremini ja lopsakamalt kasvama. Et sellega võiks raha teenida, saadi aru juba möödunud sajandil, kuid mullu võeti Lääne-Virumaalt Toolsest proovid, et asja lähemalt uurida.

Maasse puuriti 1,2-meetrise läbimõõduga torud ja torude seest puurkopaga puuriti välja materjal. Pealmised lubjakivikihid tõsteti kõrvale. "Kui me jõudsime meid huvitava fosforiidini, siis me tõstsime selle kõrvale, kogusime prooviks. Kokku tehti selliseid puurauke seitse tükki," ütles Joosu.

Kuni 30 meetri sügavuselt võetud liivane materjal segati kokku ning jaotati tonnistesse kottidesse. Kokku 25 tonnist kogutud proovidest otsustati kolm saata Belgiasse, Liege'i ülikooli. Seal asub aine uurimiseks sobiv maavarade ja metallurgia osakond, kus esmalt vaadatakse proove ülivõimsa elektronmikroskoobiga. Pärast pikki läbirääkimisi lubati uuringuga tutvuma ka "Impulsi" kaamera.

Liege'i ülikooli labori juhataja David Bastin selgitas, et mikroskoobi abil tuvastatakse mineraalid. "Nii saame teada, millistes mineraalides on fosforiit, milliste jääkmineraalidega on see seotud ja kui vaba see on. Kui tahta erinevad mineraalid eraldada, peavad need olema üksteisest vabad. Selle maagi puhul on eriline see, et see on juba vaba. Seda ei ole vaja väga palju jahvatada."

Edasi hakatakse uurima, kuidas eraldada terad sõkaldest ehk kuidas sõeluda suurest hulgast liivast välja need fosforit sisaldavad merekarbikesed, millest mõni võib olla palja silmagagi nähtav.

"Meil on tehnoloogiad, mis lubavad eraldamise teha terade suuruse järgi. Selle maagi puhul saab kasutada seda lihtsat meetodit, sest maak on väga lihtsa koostisega. Me võime kasutada ka gravitatsiooni abil eraldamist, tiheduste põhjal. Apatiit, mis sisaldab fosforiiti, on raskem kui kvarts, nii et ka nii saab eraldada neid mineraale," rääkis Bastin.

Väärtuslike karbikodadega üksi pole aga midagi peale hakata. Et kogu ettevõtmine oleks majanduslikult kasulik, tuleks sellest valmistada midagi sellist, mida maailmaturul müüa - näiteks fosforhapet, millest saab palju asju edasi teha.

"Ühest küljest sa võidki ta jätta fosforhappeks. Samas sa võid seda edasi puhastada. Selleks, et toota liitiumfosfaati, akude jaoks toormaterjali, on ka võimalus lisada sinna erinevaid lisandeid ja saada kompleksväetised, kus on sees nii lämmastik, fosfor kui kaalium," ütles Eesti geoloogiateenistuse tehnoloogiaekspert Birgit Mets.

Kasutusvõimalusi on palju. Ühelt poolt toetub kogu maailma põllumajandus fosforväetistele, teisalt läheb seda vaja ka kõrgtehnoloogias kasutatavate akude jaoks. Et maagist fosforhapet saada, on mitu viisi. Eestis leiduva toorme jaoks võiks sobida keemiline ehk happeline töötlus. Täpsemalt katsetatakse, kas selleks sobib soolhape või väävelhape.

"Keemia võlu on see, et paberi peal toimib kõik väga hästi, aga kui me ikka võtame päris meie fosforiidi, siis sellel on oma spetsiifiline koostis. Sellel on tekkimise käigus oma iseärasused. See, kuidas ta selles protsessis päriselt käitub, me 100 protsenti ette ennustada ei saa," lisas Mets.

Teadlaste jaoks on see tavapärane töö - jälgida, kas laboris aineid kokku segades saadakse ikka tulemus, mida eeldati. Ent kuna uuringu eesmärk on uurida majanduslikku tasuvust, tuleb välja selgitada, kas päriselus oleks võimalik teha seda ka suurtes kogustes ja kasumlikult. Seepärast võetigi katseteks mitte grammide, vaid tonnide jagu proove. Ent praegu on tulusust veel raske ette ennustada.

"Kuna me päris täpselt ei tea, millise koostisega see fosforhape tuleb, siis me ei saa seda turgu veel analüüsida, sest väga tugevalt selle rakendus sõltub sellest, millise koostisega see hape on," selgitas Mets.

Kõike seda ei uurita vaid Belgias. Katsetused on plaanis ka näiteks Bulgaarias ja mujal riikides – kus täpselt, pole veel lõpuni kokku lepitud. 

2023. aastal alustatud projekt peaks Lauri Joosu sõnul lõppema 2026. aasta jaanipäevaks. Projekti maksumus on 6,1 miljonit eurot.

Lõpuks peab selguma, kui palju fosforiidi kaevandamine maksab, kuidas sellest fosforhapet saada ning kui palju see omakorda võiks maksma minna. Samuti uurivad teadlased, milline oleks kaevandamise mõju keskkonnale ning kui palju maksab selle kahju korvamine. Kuigi teema on aastakümneid tagasi tekitanud Eestis suuri ühiskondlikke vaidlusi, on ekspertide sõnul tehnoloogiline areng mõnda toonast vastuargumenti muutnud.

"Töötlemise poole pealt võin küll käsi südamel öelda, et need tehnoloogiad on niivõrd palju edasi liikunud, et absoluutselt ei ole põhjust muretseda sellepärast, et oleks sellised kahjud või nii-öelda keskkonnaohud, nagu vanasti olid," kinnitas Mets.

Ei tasu ka karta, et uuringute valmimise järel läheb Eestis kohe suureks kaevandamiseks ja fosforhappe tootmiseks. Võib juhtuda, et tulemus on hoopis vastupidine.

"Pigem peaks see andma meile sellise andmestiku, et teha kaalutletud otsus ühiskonnana, kas me tahame jätkata uuringutega. Pigem liikuda selles suunas edasi, või on need tulemused sellised, kus me ütleme, et okei ja võib-olla peaks mõneks ajaks ikkagi jätma selle fosforiidi sinna maa sisse edasi," võttis Lauri Joosu teema kokku.

"Impulss" küsis ka inimestelt tänaval, mida nemad fosforiidi kaevandamisest arvavad: