Eelmise aasta lõpus Lääne-Virumaal asuvalt Aru-Lõuna uuringualalt välja toodud üle 28 tonni fosforiidi uurimiseks on Eesti geoloogiateenistus sõlminud kolm lepingut. Toolse maardla maavarade hinnalisuse kõrval uuritakse sedagi, kui palju läheb maksma maavarade maa peale toomine ja nende väärindamine. Selgub seegi, milline mõju on loodusele, sealhulgas põhjaveele, ja kui palju maksab kaevandamisega seotud mõjude leevendamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uuringute kalleim, 1,3 miljonit eurot maksma minev leping sõlmiti aprillikuus Rootsi-Soome ettevõttega Afry.

"See puudutab fosforiidi ja kaasnevate ressursside väävelhappelise töötluse põhiselt nii katsetusi kui ka uuringuid, sealhulgas ka kaevanduse planeerimist, ja selle analüüsi ning ka eelmajanduslikku hinnangut sellele," ütles Eesti geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel.

Jaanuarikuus sõlmis Eesti geoloogiateenistus fosforiidi soohappelise töötlemise katsetusteks lepingu Belgia-Maroko ühisettevõttega Prayon Technologies.

Lisaks on sõlmitud leping Norra ettevõttega Reetec, kes uurib võimalusi, kuidas fosforiidi töötlemisel tekkivatest jääkidest oleks võimalik haruldasi muldmetalle eraldada.

Algne plaan oli uuringuaruanne valmis saada selle aasta lõpuks. Uurimislepingute sõlmimine võttis aga oodatust kauem aega ja uueks tähtajaks on järgmise aasta jaanipäev. Aruande põhjal peab selguma, kas Toolse maavarade uurimisega on mõtet veelgi põhjalikumaks minna.

"See ongi esimene kord, kui kõigele - nii võimalustele kui riskidele, tuleb vähemalt esialgne hinnanumber juurde. Ja eks selle pealt saabki otsustada, kas on mõtet sellega kohe ka edasi minna. Võib-olla on vaja tehnoloogiaid arendada, et näiteks muldmetalle paremini kätte saada. Aga võib-olla on lihtsalt maailmaturu hinnad sellised, et Eesti fosforiit turule ei mahu," rääkis Peegel.

Fosforiidiuuringute käimasolev kolme ja poole aasta pikkune etapp läheb maksma 6,1 miljonit eurot. Projekti venimine geoloogiateenistuse kinnitusel hinda ei suurenda.