Oluline 29. märtsil kell 22.10:

- Meedia: taastunud Vene sõjavägi intensiivistab rünnakuid;

- Venemaa teatel vallutasid nende väed asula Sumõ oblastis;

- Droonirünnakus Harkivile hukkus üks inimene;

- Vene raketirünnakus Krõvõi Rihile sai kaheksa inimest vigastada;

- Presidendi nõunik: Ukraina suudab toota aastas viis miljonit drooni;

- Venemaa läbirääkija sõnul ei pruugi tänavu vaherahuni jõuda;

- Dnipro droonirünnakus oli neli hukkunut;

- Sõjablogijad: Ukraina väed on tunginud Venemaa esimesele kaitseliinile Belgorodis;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit.

Meedia: taastunud Vene sõjavägi intensiivistab rünnakuid

Sellele, et Venemaa valmistub algatama uut sõjalist rünnakut Ukrainas, osutavad nii Associated Pressi kui ka Uniani järgi Ukraina valitsus ja sõjaväeanalüütikud. Eeldatav rünnak võib kesta kogu 2025. aasta jooksul. Sellisele võimalusele on osutanud samuti anonüümseks jääda soovinud G7 riikide diplomaadid.

Kevadise aktiivse lahinguperioodi lähenedes eeldavad analüütikud ja sõjaväejuhtkond võimalikku laiaulatuslikku rünnakut piki 1000-kilomeetrist lahinguliini, kirjutas Unian laupäeval.

Allikate sõnul võib selline samm anda Venemaa juhile Vladimir Putinile kõik põhjused, et venitada arutelusid võitluste peatamise üle, et taotleda rohkem maid.

Luurearuannetele osutades, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa valmistub uuteks rünnakuteks Sumõ, Harkivi ja Zaporižžja oblastites.

Zelenskõi on ka korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Putin tahab territooriumi üle läbi rääkida tugevamalt positsioonilt.

Sõjaväelane major Viktor Trehubov tõdes, et venelased olid viimase kahe kuu jooksul oluliselt väsinud, kuid nad on saanud märtsis taastuda. Samuti on Ukraina sõjaväelased täheldanud Vene luuretegevuse hoogustumist. 

Droonirünnakus Harkivile hukkus üks inimene

Venemaa korraldas laupäeval Harkivi linna mitmele piirkonnale droonirünnaku, milles hukkus inimene ja kümmekond inimest sai vigastada.

Harkivi linnapea Ihor Terehov ütles, et droonid tabasid linnas kuut sihtmärki.

Venemaa teatel vallutasid nende väed asula Sumõ oblastis

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed on vallutanud Veselivka asula, mis asub Sumõ oblastis.

Vene raketirünnakus Krõvõi Rihile sai kaheksa inimest vigastada

Vene raketirünnakus Dnipropetrovski oblastis asuvale Krõvõi Rihi linnale sai vigastada vähemalt kaheksa inimest, ütles oblasti kuberner Serhi Lõsak.

Raketirünnakus said kannatada kõrghooned, elumajad ja kool, lisas ta.

Rünnak toimus laupäeval vahetult enne keskpäeva ning rünnakuks kasutati ballistilist raketti.

Presidendi nõunik: Ukraina suudab toota aastas viis miljonit drooni

Ukraina tootjad suudavad toota aastas üle viie miljonit FPV-drooni, ütles Ukraina presidendi nõunik Aleksander Kamõšin.

"Üks tootja suudab päevas toota 4000 sellist drooni. Ukrainas on rohkem kui 150 tootjat. Meie võime on toota üle viie miljoni FPV-drooni aastas," lausus ta.

Et täisvõimsusel droone toota, on aga vaja rohkem raha. Mullu suutis Ukraina seetõttu toota ainult kaks miljonit drooni, lausus Kamõšin.

Venemaa läbirääkija sõnul ei pruugi tänavu vaherahuni jõuda

Venemaa läbirääkija Grigori Karasin kahtleb enda sõnul Trumpi administratsiooni püüdes jõuda Ukrainas kiire vaherahuni, öeldes, et läbirääkimised USA-ga ei pruugi jõuda tänavu kindla lahenduseni.

Karasini sõnul olid esimesed läbirääkimised USA-ga konstruktiivsed, kuid ei toonud palju tulemusi ning tema sõnul võib tulemusteni jõudmine jääda ka järgmisse aastasse.

Karasin oli sel nädalal Saudi Araabias toimunud kohtumisel ameeriklastega Venemaa delegatsiooni juht.

Sõjablogijad: Ukraina väed on tunginud Venemaa esimesele kaitseliinile Belgorodis

Venemaa sõjaväeblogijad ja sõltumatud analüütikud väidavad, et Ukraina väed on tunginud kolme-nelja kilomeetri kaugusele Venemaa Belgorodi piirkonda, osaledes lahingutes Vene vägedega.

Grupi Black Bird sõjaväeekspert Emil Kastehelmi ütles Reutersile, et Ukraina väed on tunginud Venemaa esimesele kaitseliinile, kuigi ta märkis, et nende suutlikkus suurt läbimurret käivitada on endiselt ebatõenäoline.

Avalikud luureandmed näitavad, et Kiievi väed on piirkonna mõnes osas endiselt kohal, kuigi ei Ukraina ega Venemaa pole sissetungi ametlikult kinnitanud.

Belgorodi oblastit kasutab Venemaa regulaarselt Ukraina territooriumi ründamiseks. Samal ajal on Belgorodi oblasti võimud süüdistanud Ukrainat kogu täiemahulise sõja vältel korduvalt rünnakute korraldamises piirkonna ja Belgorodi linna vastu.

Dnipro droonirünnakus oli neli hukkunut

Venemaa droonirünnakus 28. märtsil Dnipro linnas hukkus neli ja sai vigastada vähemalt 21 inimest. Ulatuslik tulekahju lahvatas hotelli- ja restoranikompleksis ning ligi 10 eramajas.

Dnipropetrovski piirkonna kuberner Serhi Lõsak ütles, et kolm haavatut 21-st on kriitilises seisundis.

Linna sihtis üle 20 drooni, kuid enamik neist tulistati alla. Kohalike võimude teatel sai rünnaku käigus kannatada mitu kõrghoonet. Esimesed reageerijad on saadetud rünnakupaika.

Dnipro, Ukraina suuruselt neljas linn, on olnud täiemahulise sõja ajal peamine logistika- ja humanitaarkeskus. Linn on olnud Venemaa intensiivistunud rünnakute sagedane sihtmärk.

Ukraina on juba nõustunud USA väljapakutud täieliku 30-päevase relvarahuga, öeldes 11. märtsil, et Kiiev on valmis sellise sammu astuma, kui ka Venemaa tingimustega nõustub. Seni on Venemaa keeldunud.

IMF kiitis heaks väljamakse Ukrainale

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhatus kiitis heaks 400 miljoni dollari (umbes 370 miljoni euro) suuruse raha väljamaksmise Ukrainale laiendatud fondi (EFF) kaudu, teatas IMF reedel.

Need vahendid kujutavad endast EKFi programmi viimast osa, mis annab Kiievile nelja aasta jooksul 15,6 miljardi dollari suuruse eelarvetoetuse. Täiendava 400 miljoni dollari suuruse rahastamisega on programm nüüdseks Ukrainale rahastanud 10,1 miljardit dollarit.

IMF kiitis heaks 400 miljoni dollari suuruse osamakse pärast EKFi lepingu seitsmenda läbivaatamise lõpetamist.

"Venemaa sõda Ukrainas kannab Ukrainale jätkuvalt laastavat sotsiaalset ja majanduslikku kahju," ütles IMFi tegevdirektor Kristalina Georgieva pressiteates.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 912 490 (võrdlus eelmise päevaga +1740);

- tankid 10 478 (+23);

- jalaväe lahingumasinad 21 796 (+34);

- suurtükisüsteemid 25 451 (+64);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1345 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1122 (+3);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 234 (+164);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 398 (+118);

- eritehnika 3787 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.