Hegseth soovib USA relvajõud ümber korraldada selliselt, et esmatähtsaks seataks Hiina heidutamine Taiwanit vallutamast ja Ühendriikide enda kaitse tugevdamine. Samal ajal öeldakse salamemos, et tuleb aktsepteerida Euroopas ja mujal maailmas kasvavaid riske, märkis The Washington Post (WP).

Riigikaitse vahejuhendi pealkirja kandvas salajases dokumendis, mida levitati ministeeriumis märtsi keskel ja mis kannab Hegsethi allkirja, kirjeldatakse laiaulatuslikult ja mõnikord erapoolikult samme, kuidas viia ellu president Donald Trumpi visioon valmistuda potentsiaalselt Hiinaga toimuva sõja võitmiseks ning kaitsta USA-d ohtude eest lähivälismaal, mille hulgas on ka Gröönimaa ja Panama kanal.

Dokument, mis seab kõrgematele kaitseametnikele tegevusprioriteedid ja visiooni nende elluviimiseks, juhendab ka sõjaväge võtma otsesem rolli ebaseadusliku rände ja narkokaubanduse vastu võitlemisel.

Ka Trumpi esimene administratsioon ja ka Joe Bideni administratsioon kirjeldasid Hiinat kui USA suurimat ohtu ja tegelesid USA relvajõudude kohalolekuga Vaikse ookeani piirkonnas konflikti ettevalmistamiseks ja ärahoidmiseks. Kuid Hegsethi juhend on erakordne Hiina võimaliku Taiwanile sissetungi kui peamise stsenaariumi kirjeldamisel, mida tuleb pidada tähtsamaks muude võimalike ohtude kõrval ja sellest lähtuvalt korraldada ümber USA tohutute relvajõudude paigutus ja orientatsioon, märkis WP.

Pentagon võtab teistes võimalikes konfliktipiirkondades personali ja ressursside piiratust arvestades riski ning survestab liitlasi Euroopas, Lähis-Idas ja Ida-Aasias kulutama rohkem oma kaitsele, et võtta enda kanda suurem osa heidutusest Venemaa, Põhja-Korea ja Iraani ohtude vastu, selgub memost.

"Hiina on kaitseministeeriumi ainus liikumapanev oht ja Taiwani hõivamise ärahoidmine Hiina poolt – samal ajal USA kaitsmisega – ministeeriumi ainus liikumapanev stsenaarium," kirjutas Hegseth. Dokumendi võimeplaneerimine – kontseptsioon, kuidas Pentagon ehitab üles ja varustab ressurssidega oma relvajõud tajutavaid ohte vastustama – võtab arvesse ainult konflikti Pekingiga, jättes Venemaalt lähtuva ohu suures osas Euroopa liitlastele tegelemiseks, märkis WP.

Kui Bideni administratsiooni 2022. aasta riigikaitsestrateegia rõhutas liitusid Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, nimetades vastastikku kasulikke liitu ja liitlasi USA suurima globaalse strateegilise eelisena, öeldakse Hegsethi allkirjaga vahejuhistes, et NATO (teised riigid – toim.) peab võtma palju suurema koormuse jagamise, kuna USA ei taha sinna oma jõudusid pakkuda, keskendudes mujale.

Kaitseministeerium ei vastanud kommentaaripalvele.

Juhised esitati kongressi riikliku julgeoleku komiteedele, kus vabariiklased ja demokraadid on seda dokumenti ühe seal töötava ametniku sõnul kirjeldanud kui segadusse ajavat. See nõuab enamikust maailmast, sealhulgas Lähis-Idast, lahkumist, kuid samas on administratsioon keskendunud Jeemenis huthide ründamisele ja heidutusele ning Iraani survestamisele, märkis kongressis töötav assistent.

"Selles on vastuolu, kui öelda, et tahame maailmas Ameerika tugevust ja sõjalist domineerimist, ning tahame olla kõikjal, aga ka mitte kusagil," ütles anonüümsust palunud ametnik. "See on ebajärjekindel ja neil on keeruline selle alusel strateegiat kujundada."

Vahejuhis on üheksa lehekülje pikkune. Mitmed lõigud on sarnased Heritage Foundationi 2024. aastal avaldatud pikema raportiga ning mõned lõigu on peaaegu identsed, selgub Washington Posti mõlema dokumendi analüüsist. Üks Heritage'i raporti kaasautoreid, Alexander Velez-Green, on nüüd Pentagonis ametis juhtiva poliitikaametnikuna.