Pentagon on välja töötanud võimaluse viia umbes 4500 sõdurit Lõuna-Koreast välja osana president Donald Trumpile kaalumiseks esitatavast mitteametlikust ülevaatest poliitika muutmiseks Põhja-Korea suhtes, ütlesid kaks teemaga kursis olevat ametnikku WSJ-le. Ettepanek pole veel Trumpi lauale jõudnud ja see on üks mitmest ideest, mida ülevadet läbiviivad kõrgemad ametnikud arutavad, lisasid ametnikud.

Küsimusele vägede väljaviimise arutelu kohta vastas Pentagoni pressiesindaja, et tal ei ole sel teemal midagi öelda. Ka USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Pete Nguyen ei puudutanud vägede väljaviimise küsimust, kuid ütles, et Trump on pühendunud Põhja-Korea täielikult tuumarelvavabaks muutmisele. Lõuna-Korea kaitseministeerium keeldus kommentaarist WSJ-le.

Trump on kaalunud USA sõjalise kohaloleku vähendamist Lõuna-Koreas, kus on Ameerika Ühendriikidel on umbes 28 500 sõdurit, juba alates oma esimesest ametiajast, märkis leht.

Aprillis hoiatasid Aasias paiknevate USA vägede ülemad vägede arvu vähendamise eest, öeldes, et see ohustaks nende võimet Põhja-Koreale vastu seista ja ka suutlikkust võimalikes muudes konfliktides, mis võivad Kirde-Aasias tekkida, näiteks Hiina ja Venemaaga, tegutseda.

Koreas asuvate USA vägede juhataja, armeekindral Xavier Brunson, soovitas kongressis antud ütlustes vägede vähendamist vältida, öeldes, et vägede vähendamine tekitaks probleeme.

Seda hinnangut kordas samal 10. aprillil toimunud senati relvajõudude komisjoni kuulamisel ka regiooni kõrgeim ülemjuhataja admiral Samuel Paparo, kes ütles Lõuna-Koreast vägede väljaviimise kohta: "See vähendaks olemuslikult meie võimet konfliktides võidelda."

USA ametnike sõnul ei tehta otsust vägede suuruse kohta enne, kui on selgem Ukraina sõja tulemus ja see, kas administratsioon jätkab Kiievi sõjalist toetamist.

Lõuna-Koreas paiknevate USA vägede vähendamise tõsine kaalumine tekitaks tõenäoliselt ärevust kogu India-Vaikse ookeani piirkonnas. Lõuna-Korea loodab koos Jaapani ja Filipiinidega tihedale koostööle USA relvajõududega, et kaitsta end üha pingelisemaks muutuva julgeolekukeskkonnaga regioonis, märkis WSJ.

USA sõjalist kohalolekut seal on pikka aega peetud heidutuseks Korea poolsaarel uue sõja puhkemise ja agressiivse Hiina vastu, kes esitab nõudeid Lõuna-Hiina merealale ja on ähvardanud Taiwani oma kontrolli võtta.

Vägede väljaviimine Korea poolsaarelt, kuid nende jätmine regiooni võib siiski vähendada Pentagoni muret, tõdes WSJ. Guami saar on kujunemas oluliseks USA vägede keskuseks, kuna see on piisavalt lähedal potentsiaalsetele kriisikolletele, kuid samas piisavalt kaugel Hiinast, et selle väed suudaks seda rünnata. Oma esimesel ametlikul Aasia-visiidil selle aasta alguses ütles USA kaitseminister Pete Hegseth, et soovib, et USA ja liitlased taastaksid regioonis heidutusvõime ning lubas seal enneolematut jõudude nihet.

Siiski on piisavalt suure USA sõjalise kohaloleku säilitamine Lõuna-Koreas endiselt Pentagoni ja Souli keskne mure, tõdes WSJ.

USA kaitseministeeriumi poliitika asekantsler Elbridge Colby on pikka aega propageerinud Lõuna-Korea survestamist, et see võtaks enda kanda suurema osa tavapärase kaitsekulutuste koormast, et USA saaks Hiinale paremini vastu astuda, isegi kui USA jääb kindlaks oma pühendumusele kaitsta Souli Pyongyangi eest, kusjuures vajadusel ka tuumarelvadega.

"Ma ei poolda vägede väljaviimist Lõuna-Koreast, nagu ma olen korduvalt öelnud," ütles Colby eelmisel aastal X-is avaldatud postituses enne Pentagoni ametikohale kandideerimist. "Ma pooldan USA vägede ümberkujundamist Lõuna-Koreas, et keskenduda Hiinale, samal ajal kui Lõuna-Korea võtab enda kanda tavapärase kaitse suure koorma KRDV vastu," lisas ta viidates Põhja-Koreale, mille ametlik nimi on Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV).

Lõuna-Korea sõjavägi teatas avalduses, et ei ole USA-ga võimaliku vägede vähendamise üle läbirääkimisi pidanud. Kaks riiki säilitavad oma ühise kaitsepositsiooni, et heidutada Põhja-Koread sissetungi või provokatsiooni korraldamast, lisasid relvajõud.

Vastuseks Hiina sõjalise võimekuse suurenemisele on Pentagon viimastel aastatel piirkonda viinud rohkem sõjavarustust, suurendanud mitmepoolseid õppusi liitlastega ja paigutanud kohale uusi mobiilseid üksusi, mis on loodud saarelt saarele liikumiseks.

Pyongyang loobus eelmisel aastal oma aastakümneid kestnud rahumeelse taasühinemise poliitikast, kuulutades Souli oma peamiseks vaenlaseks. Põhja-Korea korraldab regulaarselt relvakatsetusi, tulistades alles neljapäeval välja tiibrakette.