Soome president Alexander Stubb tegi laupäeval üllatusvisiidi Ameerika Ühendriikidesse, mille käigus kohtus Floridas president Donald Trumpiga, mängis temaga ühe ringi golfi ja arutas kahepoolse partnerluse tugevdamist.

Stubb ütles, et näeb sobiva tähtajana Ukrainas tingimusteta vaherahu kehtestamiseks 20. aprilli.

Eesti välisminister Margus Tsahkna (E200) tunnistas, et Soome president Stubbi golfi-kohtumine Trumpiga tuli talle üllatusena. "Aga see oli väga suurepärane, et Soome president nii pikalt sai president Trumpiga suhelda ja teiseks – sellest oli juttu küll, et mingi konkreetsus peab tekkima ka Putinile, et millisest hetkest peale peaks talle tekkima uuesti surve," ütles ta.

"See 20. aprill on nüüd konkreetne kuupäev ja oleme ausad – nii Trump kui ka Zelenski on ju välja käinud väga selgelt täiemõõdulise relvarahu, aga Putin on selle asemel, et selle üle hakata läbi rääkima, esitanud järjest rohkem uusi erinevaid tingimusi, mis ei ole absoluutselt seotud isegi selle relvarahuga, vaid kõige muuga," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul on väga hea, et Putinile seati konkreetne kuupäev, et teha relvarahu heaks omapoolseid samme. "Peale seda siis ma arvan, et on aeg Putinile päriselt survet avaldada," lisas ta.

Välisminister tõdes, et Soome pole veel kohtumise detaile talle avaldanud. "Selles mõttes meil kommunikatsioon töötab hästi, aga praegu veel mul nii detailset ülevaadet ei ole. Kuigi jah, me enam-vähem teame, millest räägiti. Räägiti ka laiematest teemadest."

Tsahkna sõnul ei ole põhjust muretseda, et võimaliku vaherahu korral viiakse Briti sõdurid Eestist Ukrainasse.

"Vastab tõele see, et kui tuleb vaherahu ja kui päriselt tekib mingisugune pikemaaegsem rahu, mida peab ka tegelikult Euroopa omalt poolt tagama, siis see annab võimaluse Venemaal ja Putinil oma vägesid liigutada. Ja seetõttu on olnud meie sõnum ka selge kõigile liitlastele, et me ei saa vaadata seda nii-öelda rahutagamist ainult mitte Ukraina lõigus, vaid terve NATO idapiiri võtmes," rääkis Tsahkna.

Ta rõhutas, et britid on kinnitanud, et ei vähenda oma kohalolu Eestis. "Ei vaata ümber oma plaane, mis nende ülesannetega on endale võtnud. Selles mõttes seda hirmu meil küll ei ole."

"Küll aga tõepoolest, me peame siis leidma need heidutusjõud, mida siis vajadusel Ukrainasse rahu tagama saata," märkis Tsahkna, kuid lisas, et jutt ei käi sadatest tuhandetest sõduritest.

"Aga meil ei ole isegi neid eeltingimusi ju saabunud, meil ei ole mitte mingit relvarahu saabunud," sõnas Tsahkna. "Me ei näe seda, et Putin üldse soovikski mingisugustki relvarahu tekitada ja hakata päriselt rahu üle läbi rääkima, mis oleks kestev. Nii et praegu küll Eesti inimestel muretseda ei ole vaja ja ma arvan, et meie julgeolek ja sõjaline kohalolu liitlaste poolt jääb ikkagi sama suureks, kui mitte isegi ei tõsteta seda."

Välisminister nõustus, et korraliku vaatlejate võrgustikuta pole relvarahu nii pikal rindejoonel mõeldav, kuid rõhutas, et relvarahu pole jäänud vaatlejate taha. "Relvarahu ei ole jäänud vaatlejate taha, see on olnud Putini narratiiv, et "aga kes siis kontrollib ja kuidas siis ikkagi saab". Selles mõttes see pole teema, tänast tehnoloogiat arvestades. Me teame ju väga täpselt, et kui keegi kuskil tule avab või mida iganes teeb ka täna ilma nende rahvusvaheliste vaatlejateta. Selles mõttes see ei ole küll mitte mingi takistus. See on niisugune Putini jutt olnud, et ajada hästi segaseks, hästi nüansirohkeks, et kuidagimoodi ei ole võimalik relvarahu tekitada. Oleme ausad – kui Putin annaks korralduse relvarahuks, siis see oleks kohe tehtav."

Küsimusele, kui realistlik on, et 20. aprillil kahurid vaikivad, vastas Tsahkna: "See sõltub täpselt sellest, mis korralduse Putin oma vägedele annab. Oleme ausad – selle sõja saab lõpetada kohe ainult Putin ja seda soovi ei ole ta senimaani näidanud. Ja seepärast ka president Stubbi ettepanek konkreetse kuupäevaga see nii-öelda joon fikseerida on väga hea."