Esmaspäeva hommikul tõusis elektri börsihind Nordpool Eesti hinnapiirkonnas tunniks ajaks 773 euroni megavatt-tunni eest. Päeva keskmine elektriühiku hind on 256 eurot – siiani üks selle aasta kallimaid.

Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson selgitas, et esmaspäevase elektrihinna peamised mõjutajad on kaks rivist väljas olevat merekaablit – Eesti ja Soome vahel olev Estlink 2, maksimaalne ülekandevõimsusega 650 megavatti, ja Leedu ja Rootsi vahel olev Nordbalt, võimsusega 700 megavatti.

Rootsi-Leedu vaheline Nordbalt lülitati laupäeva hommikul tehnilise rikke tõttu välja. "Seal seda põhjust alles uuritakse, vist on tegemist alajaamas mingisuguse veaga ehk suure tõenäosusega tuleb see vähe kiiremini ka tagasi, aga sellega seoses on turult kadunud 700 megavatti elektriühendust ja see loomulikult otseselt mõjutab meid," märkis Allikson.

Allikson lisas, et samuti ei ole Baltikumis eriti tuult. "Kui te vaatate päeva hinnadünaamikat, siis Eesti hind on päeval, kui päike paistab, Soome hinnaga sarnane, muul ajal me oleme oluliselt kõrgema hinnaga, eelkõige hommikusel ajal ja õhtusel ajal, kui on sellised tarbimise tipud."

Eestis on hind mõnevõrra odavam kui Lätis ja Leedus. "Eelkõige sellepärast, et meil on veel Estlink 1 ühendus Soomega, mis aitab meie hinda hoida Soomega samas hinnapiirkonnas päeval, aga muul ajal sellest ühendusest ka ei piisa," märkis Allikson.

Enefiti energiatoodete juht Sander Randver märkis, et lisaks merekaablitele ja ilmastikuoludele mõjutab elektrihinda ka Lätis alanud koostootmisjaamade aastahooldused, mis kestavad järgmised kaks nädalat.

Randver lisas ilmastikumõjude kohapealt, et võrreldes eelmise nädalaga on esmaspäeval Baltikumis tuuleenergiat riigiti 20 kuni 50 protsenti vähem.

"Rootsi-Leedu kaabel tuleb turule tagasi 2. aprillil ehk siis juba ülehomme ja niisugust tuulevaikset ilma näeme kuskil kolmapäeva-neljapäevani tänase ilmateate põhjal. Läti koostootmisjaamad on hoolduses mitu nädalat," märkis Randver.

Mõlemad energeetikaeksperdid nimetasid peamise põhjusena kõrgetes elektrihindades Rootsi-Leedu merekaabli riket.

"Eelmine nädal olid ju hinnad oluliselt madalamad, sellal kui Nordbalt töötas," ütles Allikson. "Siin muidugi sõltub palju ka ilmast, et kui on niisugused päikeselised päevad, siis päevahinnad liiguvad madalaks. Tuulest oleneb ka väga palju, aga otsene Nordbalti mõju iseenesest on ikkagi väga suur meie piirkonnale."

Kui palju aga täpsemalt Rootsi-Leedu kaabli rike hinda mõjutas, on raske prognoosida. Küll aga tõi Randver välja, et ilma kaablirikketa poleks tõenäoliselt nii suurt hinnatippu (773 eurot megavatt-tunnist – toim) tekkinud.

"Tänane hinnatipp on siiski sisuliselt kahel tunnil hommikul ja kahel tunnil õhtul, kus see hind märgatavalt kõrgemaks läheb. See annabki märku sellest, et tasakaal hästi kõrge ja normaalse energiahinna vahel on võrdlemisi õrn, et iga väiksem muudatus energiasüsteemis võib seda hinna kõikumist tekitada," lisas Randver.

Allikson rõhutas, et välisühendustel on elektrihinnale Eestis väga suur mõju.

"Meie hinda mõjutavad alati need ühendused naabritega, kuna Baltikum ostab tervikuna elektrit sisse pidevalt. Me oleme suures defitsiidis ja tänu sellele see, kas naabritelt elektrit tuleb ja mis hinnaga, on väga tähtis," sõnas Allikson.

Milliseid hindu tarbija lähiajal võib oodata, eksperdid prognoosida ei osanud.