Saates "Otse uudistemajast" rääkis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Liina Kersna uue valitsuse väljavaadetest järgmiste riigikogu valimisteni vastu pidada.

Saatejuht Aleksander Krjukov küsis, kui tugev on praegune valitsuskoalitsioon, millel on riigikogus napp enamus – 52 kohta.

"Meil ju iseenesest on kogemus Eesti riigis, kus on toiminud ka vähemusvalitsused," vastas Kersna. "Mäletan isiklikust kogemusest, kui töötasin Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipi kõrval, kui majanduslanguse ajal oli vähemusvalitsus ja suudeti teha ka väga keerulisi otsuseid. Ma arvan, et see tänane peaminister Kristen Michali otsus jätkata kahe osapoolega valitsusega on kindlasti suure riskiga otsus."

Kersna rõhutas, et asja positiivne külg on see, et nüüd peavad valitsus ja koalitsioon hakkama rohkem oma otsuseid selgitama. "Põhjalikumalt selgitama nii avalikkusele kui ka opositsioonile. On vaja teha rohkem koostööd, veenda inimesi, miks üks või teine otsus on oluline. Tegema kompromisse, selleks et saada vajalikke hääli."

"Demokraatiale on selline lähenemine kindlasti parem kui see, kui riigikogus on väga jõuline ülekaal ja otsuseid põhjendataksegi, nii et "aga mulle ka ei meeldi maksutõusud, kellelegi ei meeldi". Vot siis juhtubki see, mida me oleme ka viimasel ajal näinud, et inimesed võõranduvad valitsusest. Aga kui inimesed võõranduvad valitsusest, siis see on ohumärk demokraatiale ja kindlasti on pea võimatu sel juhul viia ellu ühiskonnas olulisi reforme. Selleks et reforme ellu viia, peab olema kriitiline mass, ühiskonna toetus taga."

Kersna tunnistas, et sotside valitsusest väljaheitmine oli väga riskantne otsus.

"See oli eelkõige meie erakonna esimehe Kristen Michali otsus," märkis ta "Nii nagu ütleb Eesti vanasõna – julgus tõstab, julgus tapab. Saab näha, kuidas me hakkama saame. Igal juhul Reformierakond, Reformierakonna fraktsioon on peaministri seljataga ja teeb kindlasti tööd selle nimel, et see õnnestuks."

Otsus sotsid valitsusest välja heita tehti Kersna sõnul selle tõttu, et otsuseid ei sündinud.

Saatejuht märkis, et ka Reformierakonna reiting oli madal.

"No mitte ainult, vaid kogu valitsuse reiting oli madal. Kui niimoodi oleks jätkatud, siis tõenäosust, et midagi oleks muutunud, ei olnud. Kui sa tahad muutust, siis tuleb muuta, see on muutuste juhtimise üks põhireegleid," ütles Kersna.

Saatejuht küsis, kuidas hindab Kersna väljavaateid, et praegu valitsusliidus olev Eesti 200 astub reitingu tõstmise eesmärgil siseopositsiooni või siis valitsusest välja.

"Kui tänane valitsus ei võta koostöist hoiakut – ja mitte koostööst hoiakut ainult omavahel, vaid ka koostööst hoiakut opositsiooniga –, siis ei pruugi see risk end ära tasuda," sõnas Kersna.

Ta märkis, et kahe partneriga [valitsuses] jätkamine on risk. "Aga et seda riski maandada, selleks on vaja teha koostööd ja päriselt teha koostööd ja otsida liitlasi. Kui valitsus otsustab, et me nui neljaks pressime 52 häälega läbi selle poliitika, mida meie tahame ja ei otsi liitlasi, siis ma arvan, et see ei toimi. Ootus on suuremale koostööle."

Saatejuht küsis, kas on ootus, et enne järgmisi riigikoguvalimisi võib Reformierakond üksi jääda.

"Meil on nelja viimase aastaga olnud viis erinevat valitsust," vastas Kersna. "Ja see on selles mõttes mingil määral ka ootuspärane, et kui keskkond on ebastabiilne, siis see keskkond kindlasti peegeldab ka valitsuses ja poliitikas, et ka seal on palju ebastabiilsust. Alati valimised mõjutavad, ka kohalikud valimised, suurt poliitikat. Kuidas nad mõjutavad sel korral, eks me seda siis näeme."

Kersna kandideerib kohalikel valimistel Tartus

Kersna rääkis saates, et on andnud ka nõusoleku kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel Tartus.

"Ma arvan, et ma tõesti kandideerin," vastas Kersna küsimusele, kas kandideerib KOV-valimistel. "Kuna viimased kaks aastat olen oma kodu jaganud Tallinna ja Tartu vahel – pool nädalast olen ma Tartus, kuhu ma olen ka sisse kirjutatud juba rohkem kui aasta ja pool nädalat enamasti Tallinnas –, siis mind on kutsutud Tartusse kandideerima."

"Minu jaoks on see suur kompliment, sest et Tartu on hariduse linn. Tartus on üldharidus väga hästi organiseeritud, seal on palju koolijuhte ja õpetajaid, kes on üleriiklikult tunnustatud, kes on valdkonna eestvedajad. Lisaks sellele on Tartu ju ka ülikooli- ja teaduslinn. Nii et mind on kutsutud ja ma olen andnud oma nõusoleku kandideerida Tartus," rääkis ta.