Reformierakond on pea iga 4–5 aasta tagant tulnud välja ideega, et universaalne lastetoetus tuleb asendada vajaduspõhisega. Legendaarseks on saanud kunagise peaministri Andrus Ansipi lause 2008. aastast, kus ta võrdles lastetoetust lennukilt raha külvamisega. Nüüd on erakond sel teemal lõhki. 

Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo (RE) tõi välja, et lapsetoetused on töötanud hästi, aga kuna Eestis on hetkeseisuga keeruline olukord sündimusega, siis tuleb vajaduspõhise toetuse üle pikemalt mõelda.

"Reformierakond on läbi mitme valimistsükli ka öelnud, et me peame inimesi vajaduspõhiselt  toetama, mis vastab absoluutselt tõele. Nüüd omaette küsimus on, kas on mõtet teha vähikäiku, antud mõttes rahalistes meetmetes ehk lapsetoetustes, mis on hästi töötanud. Nad on head olnud teatud piirini, sest sündimusega on meil äärmiselt, äärmiselt keeruline olukord," sõnas Riisalo.

Riisalo hinnangul on madala sündimuse juures ebamõistlik hakata muutma senist toetuste süsteemi. Igal poliitikul, kes seda teha tahab, soovitab ta esmalt ise lapsetoetusest loobuda. 

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti perepoliitika võrreldes üldise jõukusega äärmiselt helde. Nii on minister jätkuvalt seda meelt, et universaalne lastetoetus on riigi jaoks liiga kulukas ning ebatõhus meede.

"Peamine tehniline takistus peale selle, et inimesed on sellega harjunud, et nad lastetoetust saavad, on perestruktuur. Tegelikult tuleks kindlaks teha, kes ja millised on pere tegelikud sissetulekud, kas see tegelik isa toetab perekonda, kas pered on suhteliselt laialivalguvad. Traditsioonilisi perekondi, kus on ema, isa ja lapsed, kus on võimalik kokku lüüa tulusid, et teada, kes see abivajaja on, on väga vähe. Kui sellised moraalsed takistused tekivad, siis kuidas riik otsustab, kas laps saab mõlema vanema sissetulekust osa või mitte," ütles Ligi.

Vastse riigikogu liikme Diana Ingeraineni sõnul on lastetoetuste muutmine vajaduspõhiseks koalitsioonikõneluste teemade seas, kuid arutatud seda veel ei ole. Eesti 200 seisukoht sel teemal on endine – toetused tuleb muuta vajaduspõhisteks.

"Ma saan aru, andmebaasid ei suhtle, andmekaitse ei luba, me ei saagi seda konteksti üldse kaardistada, kus see laps või toetuse vajaja elab. Ma arvan aga, et see on tupiktee, kui me ei hakka lähedalt vaatama, mida see inimene tegelikult vajab toimetulemiseks, eriti laps," tõi välja Ingerainen.

Kuigi lähiajal pole vajaduspõhisele toetusele võimalik üle minna, tuleks Ingeraineni sõnul hakata selles suunas siiski liikuma. Sotsiaalministeeriumil sai juba sügiseks valmis rehkendus, milline mõju on universaalse lastetoetuse muutmisel vajadus- või vanemate sissetulekupõhiseks. Ministeeriumi perepoliitika juhi Grete Lehe sõnul on kokku lepitud, et rehkendused tehakse avalikuks mai keskel.