Riigihangete registris avaldatud hanketeate kohaselt on raamhanke eesmärk soetada servereid, võrguseadmeid, kettamassiive ning nende komponente, tarkvara, litsentse, tootetoe pikendusi ning nendega seotud teenuseid.

Digivaldkonna eest vastutab Eestis justiits- ja digiministeerium ning ERR uuris minister Liisa Pakostalt, millest hanke sedavõrd suur maht tuleneb.

Pakosta ütles, et tegu on riigi IT-majade ülese raamhankega, mis tähendab, et tänavu läheb sellest käiku hinnanguliselt umbes kaheksa miljonit eurot, sest raamhange on lihtsustatult öeldes üldine kokkulepe, mille alusel saavad eri asutused hiljem konkreetseid hankeid teha.

"Raamhanke summa ei tähenda, et selle summa eest ka nelja aasta jooksul midagi hangitakse, vaid tegemist on võimaliku maksimaalse mahuga. See on pandud suurem tulenevalt praegusest julgeolekuolukorrast. Näiteks kui tekiks vajadus osta Luksemburgi kiiresti serveriruumi juurde, siis raamhanke raamides saabki seda kiiresti teha," sõnas ta.

Tavaliselt valmistatakse suuremahulisi hankeid pikalt ette, kuid justiitsministeeriumi endine kantsler Tõnis Saar, kelle Pakosta veebruari alguses koostöö mittelaabumise põhjendusel teenistusest vabastas, ütles, et üheski hankeplaanis sellist hanget ei sisaldunud, mistõttu on see üllatav. Kõnealuse raamhankega ei olnud ta seepärast kursis, küll aga nimetas ta selle 100 miljoni euro suurust mahtu ootamatuks.

"Olles seda sektorit varem hallanud, siis see number ehmatab mind," ütles Saar.

Pakosta rõhutas, et tegu on raamhankega ning selle maht ei tarvitse kunagi realiseeruda.

"Täpne vajadus riigi IT-majade koondina selgub siiski aasta lõpuks ja see võib olla mitmest seadmete elukaart või vajadust puudutavast küsimusest mõjutatud," lisas digiminister.

Pakosta tõi välja,et raamhanke üks osapool on siseministeerium ning juhul, kui neile lisanduvad uued elanikkonnakaitse ülesanded, saab raamhanke alt korraldatavate järgmiste hangete mahtu muuta juba praeguse aastanumbri sees.

Minister lisas,et kõikide riigi IT-asutuste raamhange ei ole ministeeriumi otsustada ning ministeeriumi all pole üldse valdavat osa neist eelarvetestki. Pakosta sõnul ei arutanudki justiits- ja digiministeerium seda raamhanget, kuna sellise hanke tehnilise iseloomuga korraldus on asutuse pädevuses ja oli nii ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus ehk RIT korraldab Pakosta kinnitusel keskset raamhanget IT-majadele lihtsalt ökonoomsuse huvides.

RIT-i kommunikatsioonijuht Maria Juurmaa sõnul saavad selle raamhanke kaudu riigi IT-majad ehk RIT, riigi infosüsteemi amet (RIA), rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT), siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) ning registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) soetada IT-taristu toimimiseks vajalikke seadmeid ja teenuseid.

"Riigi infosüsteemide toimimine, turvalisus ja jätkusuutlikkus sõltuvad usaldusväärsest ja ajakohasest taristust. Meie asutuse kontekstis toetavad need seadmed riigipilve ja riigi arvutitöökohateenust, mis on paljude riigiasutuste igapäevatöö, teenuste osutamise ja andmete hoiustamise jaoks hädavajalikud," rääkis Juurmaa.

Ta lisas, et raamhanke vormi kasutamine muudab protsessi tõhusamaks, kuna asutused ei pea eraldi mahukaid hankemenetlusi korraldama.

"Ühishange on kuluefektiivsem, vähendab halduskulusid ning võimaldab minikonkursside kaudu kiireid ja konkurentsipõhiseid pakkumisi," lausus Juurmaa.

Raamhankele saab pakkumisi esitada kuni märtsi lõpuni ja eeldatavalt neljaks aastaks sõlmitav leping võiks riigihangete registri andmetel kehtima hakata mai keskpaigas.

Hanke võitmise ainsaks kriteeriumiks on odavaim maksumus.