Brenti toornafta hind on eelmise nädala keskpaigast kukkunud 75 USA dollarilt alla 63 dollari barrelist ehk veidi vähem kui 20 protsenti. Tegu on viimase nelja aasta madalaima hinnaga ning selle taga on nii USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud tollimaksudega kaasnev ebakindlus maailmamajanduses kui ka naftariikide otsus suurendada märkimisväärselt nafta tootmist.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles, et kui Trumpi kehtestatud tariifid jäävad püsima kehtestatud mahtudes, on neil kindlasti majandusele jahutav mõju, mis tähendab valmistoodete nõudluse langust. Kui aga USA läbirääkimised riikidega, kes tahavad kahepoolsed kaubanduslepped üle vaadata, viivad tulemusteni ning tariifid tühistatakse, on võimalik, et nafta hind pöörab taas tõusule, lausus ta.

"Seega pole välistatud, et järsud langused võivad asenduda järskude tõusudega," märkis Sassi, kelle sõnul on nafta hind on ajalooliselt olnud nii alla 20 dollari kui ka üle 140 dollari barrelist.

"Viimased analüüsid räägivad, et ettearvamatu poliitika tõttu võib nafta hind kukkuda 50–60 USA dollari juurde," ütles Sassi.

Alexela energiamüügi juht Tarmo Kärsna märkis, et kuivõrd varem on hinnatud, et tootjatele poleks tulus lasta hinda alla 60 dollari barreli kohta, siis võiks hind jääda püsima 65 dollari juurde.

"See on tunnetuslik piir, kus tasuvus võiks veel toimida. Venemaale seatud hinnalagi on 60 dollarit barrelist ehk see (hind) on juba suhteliselt lähedal. Kui see (hinnalagi) omal ajal pandi, siis oligi eesmärk, et see on tase, kust tootjad enam ei teeniks," lausus Kärsna.

Olerexi tegevjuht Piret Miller märkis, et praeguses olukorras on ülimalt keeruline prognoosida hinnaliikumisi, sest eri poliitilised väljaütlemised ja käigud ei võimalda turul toimuvat ennustada. "Küll aga hinnastab turg ettevaatavalt ning poolpikad ja pikad futuurid täiendavat langust hetkel ei näita," ütles ta.

Teine tegur hinnalanguse taga oli naftariikide ühenduse OPEC+ eelmise nädala otsus suurendada tootmismahtu kolm korda rohkem, kui varem lubati.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et OPEC+ otsus oli ootamatu ning seetõttu on maailmaturul nafta pakkumine kasvanud kiiremini kui nõudlus.

Hinnalangus peaks tanklatesse jõudma päevadega

Elmik lisas, et odavam nafta on hea uudis Eesti majandusele ja pehmendab aktsiisitõusude järel toimuvat kütuste kallinemist 1. mail.

Sassi sõnul läheb nafta hinna languse mõju Eestisse jõudmisega veidi aega.

"Mootorikütuste jaemüügihind sõltub eelkõige valmistoodete sisseostuhindadest, mille hinnad ei käi alati üks ühele korrelatsioonis nafta börsihinnaga. Siiski on maailmas toimuv langetanud valmistoodete hindu, mille mõju jõuab meile üldjuhul nädalaga," ütles ta.

Kärsna märkis, et suure tõenäosusega jõuab odavam hind tanklatesse lähipäevil.

"Praegu on tanklates kõrgema hinnaga laojäägid, aga igapäevaselt ostame (uut kütust) peale, seega on lähipäevade küsimus, millal Eestis hakkavad ka hinnad langema," lausus ta.

Ka Miller ütles, et hinnalangus jõuab kindlasti tarbijateni ja pigem rutem.

Kärsna sõnul võib diislikütus bensiinist rohkem odavneda.

"Suvel bensiini nõudlus hakkab kohe kasvama ehk bensiini hinnalangus võib tulla väiksem kui diislil. Aga vaadates tänaseid hindu, siis võib olla (hinnalangus) kuskil viie sendi kandis (liitri kohta)," lausus ta.

Ka maagaasi hind on Euroopas kiiresti langenud: Hollandi gaasibörsil TTF oli kaks kuud tagasi hind 58 eurot megavatt-tunni kohta; esmaspäeva seisuga oli hind langenud alla 35 euro. Ainuüksi viimase nädalaga on langus olnud pea üheksa eurot megavatt-tunnist.

Sellel on mõju ka siinsele jaeturule. Eesti suurim gaasimüüja Elenger teatas, et langetab 1. maist gaasi kuupmeetri hinna praeguselt 69 sendilt 64 sendile. Veel märtsis oli hinnaks 78 senti kuupmeetrist.

Miller ütles, et maagaasi hinnalangusel otsene mõju mootorikütustele on väike, küll aga võib hinna alanedes näha langust ka CNG hinnas.