"Oleme väga selgel positsioonil, et nafta hinnalae alandamine peab selles paketis sees olema. Meil on väga tugev seisukoht selles osas," ütles Tsahkna kolmapäeval ERR-ile. Ta lisas, et madalama hinnalae kehtestamine oleks uue sanktsioonipaketi kõige tugevam osa.

Välisminister selgitas, et hinnalae allatoomine praeguselt 60 dollarilt barreli eest 45 dollarile sisaldus ka Euroopa Komisjoni algul esitatud ettepanekus.

Delfi kirjutas teisipäeval, et seda nõuet tahavad paketist välja võtta suure laevandussektoriga Vahemere riigid, eelkõige Malta, ning seetõttu on Eesti valmis 18. paketi vastuvõtmist ilma uue hinnalaeta vetostama. Euroopa Liidu välispoliitikas tehtavad otsused nõuavad kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Tsahkna rõhutas, et Eesti seisukoht on võtta vastu Euroopa Komisjoni pakutud sanktsioonipakett selle algsel kujul, ollakse lihtsalt vastu mõne riigi soovile seda uue hinnalae väljajätmisega lahjendada. Ta avaldas lootust, et Eesti seisukohta toetavad ka Euroopa Liidu suurriigid.

Eesti välisminister meenutas, et senine 60-dollarine hinnalagi on kehtinud juba kaks aastat ning seda pole alla toodud, kuna lääne suurriigid pole sellist sammu toetanud. Nüüd on aga ilmnenud märke, et ka G7 riigid on valmis Vene naftale seatud hinnalage veelgi madalamale seadma. Lisaks on viimastel päevadel tulnud Ameerika Ühendriikidest signaale valmisolekust Ukrainas agressioonisõda pidavat Venemaad samuti uute piirangutega survestada, märkis Tsahkna ja lisas, et kui USA senatis Lindsey Grahami ja Richard Blumenthali initsiatiivil koostatud pakett ja Euroopa Liidu uus sanktsioonipakett samal ajal jõustada, võiks see Moskvale tõsist survet avaldada.

Samas rõhutas Tsahkna, et uue sanktsioonipaketi kokku leppimine on alles pooleli ning lõplikku sõna pole riigid, sealhulgas ka Eesti, veel öelnud. Järgmine kõnelustevoor, kus uute sanktsioonide kehtestamist arutatakse, toimub juba kolmapäeval Brüsselis, kus kogunevad riikide suursaadikud.

Üks võimalus sanktsioonipakett kinnitada oleks aga juba teisipäeval, kui toimub järjekordne välissuhete nõukogu, kuid formaalselt saab sanktsioonid kinnitada ka hiljem ja mõnes muus vormis.

Nafta hinnalae seadmine Venemaale tähendab seda, et Euroopa Liit keelab oma liikmesriikide kaubalaevadel transportida Vene naftat, kui seda müüakse hinnalaest kõrgema hinnaga ning samuti ei lubata oma kindlustusfirmadel ja muudel teenusepakkujatel sellistele laevadele oma teenuseid pakkuda. Nafta ja muu toorme müük on üks peamine allikas, mille varal Venemaa oma agressioonisõda Ukrainas rahastab. 45-dollariline hinnalagi sunniks Venemaad oma naftat müüma märksa odavamalt, kui on maailmaturu hinnad.

Nafta maailmaturu hind on pärast Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris langenud. Kui sõja alguses hüppas Brenti toornafta hind üle 110 dollari barrelist, siis 2025. aasta alguseks oli see vähenenud 80 dollari juurde ning sealt edasi kukkunud vahepeal ka alla 60 dollari, olles kolmapäeval taas 70 dollari lähedal. Vene toornafta hinda kajastav Uralsi indeks oli aga pärast 2022. aasta alguse tõusu 100 dollari lähedale püsinud valdavalt ülejäänud kolm aastat 80 ja 60 dollari vahemikus, olles kolmapäeval 66,45 dollari tasemel.