Riigikontrolli hinnangul tuleks luua selged alused selle kohta, kuidas teavitada tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest, teha järelevalvet ja piirata selliste töötajate tegutsemisõigust. 

Aastatel 2018-2024 piiras kohus tervishoiutöötaja tegutsemisõigust kolmel korral, põhjus oli näiteks narkootiliste ainete ebaseaduslik vahendamine.

Riigikontrolli auditijuhi Rauno Vinni sõnul on rasked ravivead, mitte-tõenduspõhise meditsiini propageerimine ning ebaeetiline ravimite välja kirjutamine Eesti meditsiinis õnneks harv nähtus, aga see on väike lohutus neile patsientidele, kes sellega siiski kokku puutuma peavad.

Eelmise aasta novembrist käivitus patsiendiohutusjuhtumite süsteemne kogumine. Raviasutused teatavad oma ohutusjuhtumitest, neid analüüsitakse, et vigadest õppida.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhata Külli Friedemann ütles, et praeguseks on ligi 80 asutust teatanud veidi rohkem kui 600 juhtumist

"Välditav juhtum tähendab näiteks, et keegi pani vale ravimi valmis, aga see näiteks patsiendini ei jõudnud. Võib ka olla selliseid juhtumeid, kus kõik tehti justkui õigesti, vastavalt ravijuhenditele ja keskmisele Euroopa standardile, aga patsiendiga juhtus ikkagi ohutusjuhtum, näiteks tüsistus, mis ei ole tegelikult raviviga," selgitas Friedemann.

Riigikontroll heitis eelmise aasta lõpul valminud auditis ette ka seda, et siiani on kaebuste esitamise süsteem olnud inimese jaoks üsna keerukas. Nüüd on käivitunud patsiendikindlustus, mis Friedemani hinnangul on olukorda märgatavalt parandanud

"Praegu suhtleb patsient mitte suure raviasutusega, vaid kindlustusseltsiga. Kindlustusselts kogub andmeid ja vaatab, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või mitte."

Avalikkuse ette on jõudnud juhtumeid, kus arst propageerib mittetõenduspõhist ravi. Kutse- ja erialaühendused on mures, et terviseamet ei kipu nende juhtumitega tegelema ja riigiasutused on praeguses õigusruumis võimetud selliseid tervishoiutöötajaid n-ö korrale kutsuma. Külli Friedemani sõnul peaks sellisel puhul suurema rolli võtma pigem tööandja.

"Tööandja saab ju öelda, et inimene töötaks vastavalt protseduuride juhistele. Terviseametil on siin praeguses õigusruumis keeruline midagi öelda."

Terviseamet peab vajalikuks ka ühtse pädevushindamise süsteemi loomist ning selle kallal koos sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooliga juba ka töötatakse.

"Väga tihti käib see pädevuse hindamine tööandja mehhanismi kaudu, teistpidi on tervishoiusektori tööandjad hädas, sest tervishoiutöötajad on alati pigem puudu kui üle ja see tähendab, et sa pead töötama nendega, kes sul võtta on. Pädevus võib ju langeda mitte ainult sellest, et keegi hakkab alternatiivmeditsiini kasutama, vaid ka näiteks tervise tõttu ei saa enam töötada," rääkis Friedemann.

"Vaja on tegelikult väga-väga põhjalikku arutelu. Ei saa olla niimoodi, et terviseamet läheb kohale, ütleb, et ei ole pädev ja inimese ülikooli diplom selle peale nagu tühistub."

Friedemann lisas, et pädevushindamise käivitamine nõuab nii raha kui muid ressursse, aga terviseamet ei oska praegu öelda, kui palju selline süsteem maksma läheb.

Teisipäeval arutab riigikontrolli aruannet tervishoiutöötajate pädevushindamise ja järelevalve kohta riigikogu sotsiaalkomisjon.