Lauri Läänemets tõi "Esimeses stuudios" välja, et Eesti suurim probleem ei peitu mitte bürokraatias, vaid selles, et riigis on palju ebavõrdsust. 

"Eesti suurimad probleemid järgmisel aastal on, et tuleb inimarengu aruanne ja see ütleb, et meil on hariduslik ebavõrdsus nii suur tänu sellele, et lastevanemate toimetulek on kehv, lapsed saavad kehvemad hinded ja ei jõua kuhugi," sõnas Läänemets. "Selliseid ebavõrdsusest tingitud Eesti elu ja arengu majanduse takistusi on meil vaja kõrvaldada." 

Kristina Kallas (Eesti 200) tõi aga opositsioonile vastuväitena välja, et nad vaatavad ainult probleemi ühte osa. 

"Urmas Reinsalu vehib siin suurte numbritega ja selgitab võrrandi ühte poolt. Seda poolt, kuidas miljardid majandusest kokku korjata, ja jätab selle teise poole võrrandis selgitamata, et kaitsekulutuste tõstmine viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tähendab üks aasta kahe miljardi suurust investeeringut," ütles Kallas. 

"Inimesed peaksid aru saama, et see julgeolekumaksu kehtestamine, sealhulgas tulumaksu tõus ja käibemaksu tõus, on seotud väga selgelt püsivate kaitsekulude kõrgemale tasemele viimisega."

Kallas tõi ka välja, et samal ajal julgeolekumaksu kehtestamisega on inimeste sissetulekutes toimumas maksulangetus. 

"Maksuküüru kaotamine on maksulangetus. Täpselt samasugune on maksulangetus see, kui me suurendame tulumaksuvaba miinimumi. Kõige rohkem võidavad sellest tegelikult väiksema sissetulekuga inimesed, mis on äärmiselt oluline, et taastada inimeste ostujõud," lisas Kallas. "Valitsus on teinud otsuse, et me peame inimeste ostujõu kiiremas korras taastama ja selleks oleme me need maksumuudatused tegelikult ka kehtestanud."

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on Eesti suurimaks probleemiks madal iive.

"See on meie kõige suurem probleem strukturaalselt pikas plaanis. Teiseks on Eestis juba sündinud inimeste tuksi keeratud majandus pikalt languses olnud, mis ei ole hakanud tegelikult elavnema, hoolimata statistilisest silmamoondusest."

Kolmanda probleemina tõi Helme välja, et poliitikud kipuvad arvama, et rahvas ei mäleta, mida varem lubatud ja räägitud on. 

"Lauri Läänemets räägib siin toiduainete käibemaksu langetamisest. Paar kuud tagasi esitasime meie selle eelnõu ja sotsiaaldemokraadid hääletasid see aeg sellele vastu. Selles koosseisus oleme me seda eelnõu kolm korda esitanud. Igakord on sotsid selle vastu hääletanud, aga alles siis, kui kukkusite opositsiooni, avastasite, et see on hea mõte," sõnas Helme.

EKRE esimees lisas, et maksude süsteem on keeruliseks aetud just nimelt koalitsiooni tõttu ning koalitsioon on ise tegelikult bürokraatia Eesti riigis kehtestanud.

Kallas selle peale naeris ning ütles oma kõrval seisvale peaminister Kristen Michalile (RE), et Helme näol on tegu lõbusa mehega.

Helme jätkas: "See ei ole ju tõsiseltvõetav, kui Kallas räägib, et valitsuses teeme kõvasti tööd, aga teile on ju hindeks pandud "1". Isegi mitte "2", vaid "1" valijate poolt. Teile konkreetselt enam valijaid ei olegi! Te teete ju halba tööd järelikult."

Viimaseks tõi Helme välja, et Eesti riigil oleks kiiremas korras vaja erakorralisi valimisi. "Meil oleks päriselt ka vaja erakorralisi valimisi, sest alternatiivi sellele tänasele valitsusele ma ka ei näe."

Saatejuht Andres Kuusk küsis aga Mihhail Kõlvartilt, kas temal midagi head koalitsiooni kohta öelda ei ole ning Keskerakonna esimees sellist kohta ei leidnud.

"Mina pigem küsiks, kuidas majandus hakkab kasvama. Kolm protsenti saaks vajaliku ressursi kätte. Siin oli palju juttu bürokraatia vähendamisest ja ma tuletaks koalitsioonipartneritele meelde, et igas koalitsioonilepingus oli eraldi välja toodud, et vähendame bürokraatiat, suurendame investeeringuid," sõnas Kõlvart.

Keskerakondlane tõi välja, et Eesti kõige suuremaks prioriteediks on julgeolek. 

"Tuletage palun meelde, kas seda polnud esimeses koalitsioonilepingus, teises ja kolmandas. Peamiseks probleemiks on see, et sisulisi lahendusi te ju ei paku. See, et te ütlete, et oli kolm protsenti, saab viis protsenti ja ideaalis saab seitse protsenti... Tänu sellele ressurssi ju kuskilt enam ei tule," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul ei toeta ka koalitsiooni pakutud maksuküüru kaotamine vaesemaid inimesi, vaid pigem jõukamaid.

"Te ju valetate. Tänu maksuküüru kaotamisele saavad suurema tulu just suurema palgaga inimesed ja selle reformi maksavad kinni just vaesemad inimesed ja see läheb maksma 500 miljonit eelarvele."

Kristen Michal vangutas Kõlvarti jutu peale pead ning tõdes, et majandusteadmatust ei suudeta saate jooksul ravida.

"Esimesest eurost tulumaksu kaotamine, mida me Eesti 200-ga kahekesi teeme, loomulikult mõjub kasulikumalt ja just väiksema sissetulekuga inimestele, sest see oleks maksustanud just eeskätt väiksema sissetulekuga inimesi," väitles peaminister ning lisas, et seda võiks Keskerakond koalitsiooni puhul kiita.

Michal tõi välja ka, et tulumaksuvaba miinimumi tõus aitab just neid, kelle sissetulek on väiksem. "Ma saan aru, et nii Reinsalule kui ka Kõlvartile on see armas teema, ses nad üritavad seda maksuküüru omistada kellelegi teisele, aga ma siiski meenutan, et see maksuküür, mis sööb paljude inimeste – õpetajate, politseinike – palka, on tegelikult Isamaa ja Keskerakonna loodud."

Michal tõi ka välja, et Eesti on praegu majanduskasvu alguses ning praegune olukord on normaalne. Peaministri sõnul läheb peagi inimestel ja ettevõtetel paremini. 

Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas aga, et Eesti inimesi ei huvita poliitikute omavaheline nääklemine, vaid vaatavad seda, mis päriselus toimub.

"Armas peaminister… Inflatsioon Eestis on kuus protsenti prognoositud. Lätis ja Leedus, kui me vaatame neid prognoose, on see tegelikult kaks kuni kolm korda madalam," tõi Reinsalu võrdluseks. 

"Swedbanki hinnang oli väga lihtne – palka saavate Eesti inimeste ostujõud sel aastal langeb. Eesti inimesi ei huvita poliitikute kisklemine. Nad käivad igapäevaselt poes ja näevad, mida teevad hinnad," heitis ette Isamaa esimees. 

Ühtlasi avaldas Reinsalu arvamust, et eestlasi ootavad juba peatselt uued maksud. 

"Kui te ütlete, et see (maksudest tulnud – toim) raha läheb julgeolekule, te teate suurepäraselt, et see ei vasta ju tõele. See raha läheb Reformierakonna maksuküüru projekti teenindamiseks, mis minu vastutustundliku nägemuse kohaselt on liiga kulukas Eesti ühiskonnale."

Peaminister lisas omalt poolt, et Reinsalu jutt ei vasta tõele ning maksuküüru kehtestasid just Keskerakond ja Isamaa ise. 

"Te olete kehtestanud totaalse maksukaose Eesti Vabariigis ja nüüd kõnelete sellest, et mingeid elemente demonteerite, kuna Eesti ühiskonna nõutus ja pahameel on piisavalt kõrged," lõpetas Reinsalu.