Lavly Perlingu hinnangul ei ole Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon parempoolne.

"Kui vaatame ennast parempoolseks nimetava valitsuse koalitsioonilepingut, siis pole see siiras ega pole seal parempoolset sisu," sõnas ta "Esimeses stuudios".

Perlingu sõnul on koalitsioonilepingus kahte liiki otsused.

"Esiteks, julgeoleku osas on seal need otsused, mis on kaks aastat tagasi kokku lepitud, mida ei ole ära tehtud," tõi ta näite.

"Ja kui räägime majandusest, siis on seal sellised otsused, mille kohta võiks öelda, et on kaks head otsust: ettevõtte tulumaksu ärajätmine ja üksikisiku tulumaksu täiendav ärajätmine. Need on ju nende tehtud sotsialistlikud otsused – ise võtsid vastu, ise tahtsid rakendada ja nüüd jäetakse ära. Kui 10 aastast seitsmel on Reformierakond valitsuses olnud ja seda suurt laeva on kogu aeg suunatud regulatsioonide, kõrgemate maksude poole, siis kaks väikest sammu tagasi paremale – kuhu poole suund siis jääb? Saan aru, et peaminister ei usu numbreid, aga lihtne loogika ütleb, et suund jääb ikka vasakule," lisas Perling.

Perling rõhutas, et vaja on parempoolset poliitikat, sest see on Eestile edu toonud.

Parempoolsed on Perlingu kinnitusel rahul, et valitsus plaanib bürokraatiat vähendada. Tema sõnul laiutab tarbetu bürokraatia peaaegu igal pool ja näiteks ametnikkonnast 20 protsendi koondamine aitaks selle vähendamisele kaasa.

Valitsuse eelarve- ja kärpepoliitika suhtes on Perling aga kriitiline.

"Eesti majanduse probleem on 40-50-60: 40 protsenti on kasvanud palgad, 50 protsenti on kasvanud riigi tulud, aga 60 protsenti on kasvanud riigi kulutused. Me näeme, et ka praeguses koalitsioonileppes pole juttu sellest, et liigume eelarvetasakaalu poole, vaid räägitakse laenu võtmisest," ütles ta.

Perlingu hinnangul on tegemist järjekordse pettusega.

"Kui mõtete, et kogu aeg viimased aastad on maksutõuse serveeritud sellega, et raha läheb julgeolekusse, siis sellega on juba kaks korda inimesed petta saanud. Esimene kord, kui Kaja Kallas valitsusse asus ja ei räägitud maksudest, siis oli vaja esimesi maksutõuse selleks, et raha läheb julgeolekusse. Teine kord tuli Kristen Michal ja ütles, et maksufestival lõpeb ära, aga maksufestival läks veel suurema hooga käima," selgitas ta.

"Täna on kaks kõnekat fakti: ainult 27 protsenti on n-ö julgeolekumaksu sildi all kogutud rahast jõudnud julgeolekusse ja teine väga mõtlemapanev fakt on see, et kui kõik see raha, mis on kokku kogutud – käibemaksu üle 500 miljoni, me räägime võlakirjade emissioonist, mis on 200 miljonit, me räägime käibemaksu tõusust, me räägime tulumaksu tõusust 200+ miljonit –, kui see kõik oleks päriselt jõudnud kaitsesse, oleks meil sel aastal viis protsenti (kaitsekuludeks sisemajanduse kogutoodangust - toim.) täis," lisas Perling.

Perlingu sõnul ei ole Parempoolsete erakonna jaoks kokkuhoidmisel tabusid.

"Me ütleme, et riigi kulud peab saama koomale. Loomulikult toetavad Parempoolsed kaitsekulude peale mõtlemist, nende kasvu. Ega Venemaa meie kõrvalt ei kao kuhugi. Selleks, et meie kaitsekulud saaks püsivalt kasvada, ei ole lahendus ei maksud – inimesed on juba vaeseks tehtud –, ei ole lahendus ka laenus, vaid lahendused peituvad selles, et tõmbame riigi koomale ehk külmutame, kärbime ja indekseerime lahti riigi kulutused," rääkis ta.