Loodav valitsuskoalitsioon asub ärajäetud maksumuudatustele allikaid otsima
Kui riik loobub varem plaanitud ettevõtete kasumi maksustamisest ja füüsiliste isikute tulude maksustamisest esimesest eurost alates, jääb järgmisel aastal riigieelarve tuludesse laekumata 250 miljonit eurot. Puudujääk kaetakse osalt kärbetega, kuid juurde on vaja leida ka lisatuluallikaid.
Moodustuv Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon on lubanud, et järgmisest aastast ei kehtestata kaheprotsendilist ettevõtete tulumaksu ja esimesest eurost rakenduvat eraisikute tulumaksu. Koos käibemaksuga pidi n-ö julgeolekumaksuga laekuma järgmisel aastal 750 miljonit eurot. Kahest maksust loobumise tõttu laekub nüüd raha kolmandiku võrra vähem, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See 250 miljonit eurot tuleb katta erinevate muude kulutuse ülevaatamise teel, et teha nii kärpeid muuta riiki efektiivsemaks kui ka hinnata teisi kulutusi, sest lõppkokkuvõttes riigi rahakott on ju tervik. Kuskil mujal saab siis sellevõrra vähem kulutada. Tuleb tõmmata koomale," ütles peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul pole täna selge, kuidas sellele augule kate leitakse.
"See on üks kõva pähkel, mida me hakkame pusima nüüd järgmiste nädalate jooksul. Meil tuleb lähiajal välja rahandusministeeriumi uus majandusprognoos, mis paneb ka täpsema pildi ette, mis järgmistele aastatele või ka järgmisel aastal juhtub Eesti majandusega. Eks see tähendab ikkagi kärpeid, läbi regulatsioonide mahavõtmise kindlasti seal mingeid võimalusi on, aga mitte nii suures mahus. See tähendab kõva pingutamist lisatulude tekkimise eesmärgil," sõnas Tsahkna.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) nõustus, et kõige kaalukam on avaliku sektori kulude kärbe.
"On räägitud eesmärkidest, et 20 protsenti avaliku sektori töötajatest jne. Aga need on eesmärgid. Need on veel vaja sisustada konkreetsete tegevustega ja seal ei ole ka teada need konkreetsed numbrid," lausus Sõerd.
Kuid Sõerdi hinnangul ei pruugi sellest ei piisata.
"Kuna tegemist on püsituludega, millest osa jääb laekumata, siis oleks vaja püsituludele vastu ka püsivaid katteallikaid. Ma ise oleks mõelnud selles suunas, et kas meil on tingimata vaja maksuvaba tulu nii kiires tempos tõsta," Sõerd.
Michal ütles, et maksuvaba tulu kasvu peatama ei hakata.
Toimetaja: Aleksander Krjukov