Tallinnasse Reidi tee ja Kadrioru vahelisele 5,4 hektari suurusele alale plaanib maaomanik Tristania OÜ rajada pargi, kus võiksid toimuda laadad, kuid kuhu mahub ära ka mitu kuud töötav lõbustuspark.

Alal on juba planeeritud korraldada dinosauruste näitus, jaanipäeva üritus, rändtsirkus ja tänavatoidufestival.

19. aprillil peaks aset leidma avaüritus ehk kevadlaat. Üritus kuulutati välja 12. märtsil, kuid pärast avaürituse väljakuulutamist tõstatasid kohalikud elanikud mitmed murekohti: kohalikke pole plaanist teavitatud; avaliku ürituse korraldamiseks puudub kooskõlastus ning et taoline üritus põhjustab kohalikele mitmeid ebameeldivusi.

Esmaspäeval toimus Kesklinna valitsuse algatusel maaomaniku ja ümberkaudsete inimestega arutelu.

Kesklinna linnaosa vanem Sander Andla (RE) teatas pärast arutelu, et linnaosa valitsus ei toeta alale avaliku ürituse loa andmist. "Peale tänast arutelu on mul aga keeruline ette kujutada, et linn nende ürituste korraldamiseks avaliku ürituse load annab," kirjutas Andla sotsiaalmeedias.

Andla märkis, et Kesklinna valitsus ei toeta alale planeeritud avalike ürituste kooskõlastamist, kuid otsuse teeb Tallinna linnakantselei.

"Seega, olles kuulanud ära ümberkaudsete elanike tagasiside ja tutvunud viimastel päevadel minuni jõudnud kirjadega, otsustasin Kesklinna valitsuse poolt mitte kooskõlastada sellele alale planeeritud avalikke üritusi (Reidipargi kevadlaat, Reidipargi kevadlaada tivoli ja Tivoli Baltic)," kirjutas Andla. "Usun, et Kesklinna valitsuse otsus neid üritusi mitte kooskõlastada on tugevaks sisendiks ka Tallinna linnakantseleile."

Andla rääkis ERR-ile, et avalikul üritusel ei selgitatud kohalikele inimestele veenvalt, kuidas on tõkestatud mürareostuse tekkimine.

"Seda oli ka seal kohapeal näha, et elanikel ei tekkinud seda kindlust, et kui sinna nüüd tekib mingi tivoli, siis nende elukvaliteet selle tõttu ei halvene. Seetõttu peale seda esmaspäevast koosolekut mina, Kesklinna valitsuse vaatest leidsin küll, et nende ürituste jaoks on mõistlik avalike koosolekute lube mitte väljastada," ütles Andla.

Andla tõi välja, et avalikul arutlusel tõi arendaja mürareostuse takistamisel näitena Riia tivoli. "Aga mida oli ka pildilt näha, et see [Reidi tee] tivoli paikneb ju kaubanduskeskuse parklas. Mulle jäi küll selline mulje, et oli natuke võrreldud võrreldamatuid asju," sõnas ta.

Otsuse loa andmiseks teeb linnakantselei

Linnakantselei esindajad olid samuti esmaspäevasel arutelul kohal ning pärast arutelu saatis kantselei ka kohalikele, kes arutelul ei osalenud, täitmiseks tagasisideankeedi.

Andla märkis, et suhtleb linnavalitsusega, kuid kindlat kuupäeva, millal otsus tuleb, ta öelda ei osanud.

Linnal on praegu menetluses vaid 19. aprilli üritus ja tivoli rajamine aprillist maini, kuid nendega tõstatatud probleemi kehtivad ka teiste plaanitud avalike ürituste puhul, sõnas ta.

"Olles lugenud erinevaid kirju ja kuulates neid mõtteid, mis avaldati kohtumisel, siis ümberkaudsete elanike soov on kindlasti dialoogi üle, et neid ikkagi kaasatakse ka varakult, tutvustatakse – mitte nii, et inimesed saavad sotsiaalmeedias teada, et keegi plaanib nende maja vahetusse läheduses teha mingisugust tivolit," ütles ta.

Kohalike mured ulatuvad mürareostusest kuni võimalikule mõjule Hiina saatkonnale

Kohalik elanik Tiit Kuuskmäe rääkis Vikerraadio saates "Vikerhommik", millised on kohalike mured seoses plaanitava meelelahutusalaga.

Kuuskmäe elab alast ligi 150–200 meetri kaugusel.

Ta märkis, et sai plaanist 19. aprillil alal üritus korraldada veidi rohkem kui nädal tagasi. "Täna on üheksas aprill, 19. aprillil peaks juba olema avaüritus. Tegelikult kohalike elanikke ei peeta vajalikuks üldse informeerida, nii et nad saaksid kuidagimoodi reageerida," sõnas Kuuskmäe.

Kuuskmäe rõhutas, et ei taha jätta olukorrast muljet, kui suurest konfliktist. "Vaatame seda pigem nagu läbirääkimistena, millel on olnud konarlik algus," ütles ta.

Tema sõnul ei tunne Kadrioru elanikud meelelahutuspargi järele vajadust. Peamiste murekohtadena loetles ta valgus- ja mürareostuse, parkimise; prügi; purjus inimesed; mõju loomadele ja ka Hiina saatkonna tööle.

"Reidi tee juba praegu ületab seadusest ettenähtud normi, see oleks siis täiendav müra ja ilmselt ka valgusreostus kaasneks sellega. Sinna piirkonda on ostnud kodud paljud perekonnad, kes on maksnud selle eest üsna kõrget hinda, neil on pangalaenud ja nad on ostnud selle sinna eeldusel, et see on vaikne ja rahulik koht," rääkis ta.

Teise murekohana tõi Kuuskmäe välja parkimise.

"Need tänavad on üsna kitsad ja kõigil ei ole seal parklates ka oma isiklikke kohti, hoitakse autosid ka tänaval," ütles ta. "Need tänavad lihtsalt lähevad umbe. Võib tekkida ka küsimus, et kui kellelegi on vaja kiirabi või tuletõrjet kutsuda, kuidas need ligi saavad."

Samuti põhjustab kohalikele muret prügi, mis võib meelelahutusala tõttu tekkida. "Kui lauluväljakul toimuvad üritused, siis pargitakse juba autosid näiteks Kiikri majade vahele ja kohalikud elanikud on pidanud nagu sponsoreerima lauluväljaku üritusi sellega, et me siis pärast tegeleme selle prügiga, mis neist maha jääb."

Kuuskmäe märkis, et suure tõenäosusega kaasnevad alaga ka purjus inimesed. Samuti tõi ta välja, et tema maja asub UNESCO maailmapärandi piirkonnas.

Kohalikud on tõstatanud ka mure loomade pärast, kes piirkonnas elavad.

"See võib tunduda natukene naljakas, aga see tegelikult on osa sellest elukeskkonnast, millega me oleme harjunud," sõnas Kuuskmäe. "Täna raadioeetrisse tulles, sellel samal krundil, kuhu on planeeritud seda meelelahutusparki teha, ma nägin isiklikult jänest. Meil on selles asumis ka rebased ja oravad. On ka kaitse all olevad kolm liiki: põhjanahkhiir, parginahkhiir ja kääbusnahkhiir."

Kuuskmäe märkis ka, et Kadriorgu tuleks vaadata kui Eesti jaoks strateegiliselt tähtsat piirkonda.

"Seal on mitmeid saatkondi. Linnulennult kõige lähemal sellele müraallikale oleks Hiina saatkond. Kui me mõtleme tänasele julgeolekuolukorrale, kus väikeriikide positsioon on sattunud suure küsimärgi alla, siis minu küsimus on, et kui Hiina diplomaat kirjutab memo sündmustest, mis on Eestis aset leidnud – diplomaadid on inimesed –, kui ta kirjutab memo Pekingisse ja ta teeb ülevaadet, ja alati diplomaadid annavad ka hinnangu, et mis on tema kohapealne arvamus. Kas me tahame talle lasta aknast tümpsu samal ajal?" rääkis ta.

Krundi omanik on ettevõte Tristania OÜ. Äriregistri andmetel on selle tegelikud kasusaajad venelased Dmitry Lipyavko ja Igor Lysenko, kes on vastavalt Malta ja Küprose kodakondsusega.

Möödunud aasta suvel hakkas krundil linnaga kooskõlastamata tegevus, mille linnaplaneerimise amet peatas.

Kinnistu omanik: kui linn luba ei anna, siis tivolit ei tule

Kinnistu omaniku Tristania OÜ sõnul on jäänud eksitav mulje nende rollist Reidi pargis kavandatavate ajutiste tegevustega. Tristania on Reidi tee äärse kinnistu omanik, mitte ürituste korraldaja ehk Tristania roll piirdub ala väljarentimisega ning tegevuslubade eest, näiteks tivoli korraldamise eest kinnistul, vastutavad rendilepingulised partnerid, teatas ettevõte.

"Omanikuna ootame rentnikelt seaduse täitmist ning on loomulik, et ilma vajaliku loata me alal tegutsemist lubada ei saa. Seejuures peame oluliseks ka avatud suhtlust nii linna kui kohaliku kogukonnaga," sõnas Tristania OÜ projektijuht Jörgen Kochberg.

"Meil on selge siht – et siin oleks parim võimalik linnaruum," sõnas Jörgen Kochberg. "On selge, et 5,4-hektariline kinnistu ei saa tühjalt seisma jääda nagu katkine hammas – see ei ole linna jaoks aktsepteeritav ega ka omaniku seisukohalt mõistlik."

Kochberg rõhutas, et avalike ürituste puhul teeb otsuse linn. "Las vastavad ametnikud teevad oma tööd ja langetavad otsuse, meie siin kaasa rääkida ei saa. Kui luba ei väljastata, peab rentnik otsustama, mis on tema järgmised sammud," sõnas Kochberg.

"Kui peaksime leidma mingi teistsuguse võimaluse kinnistu avalikuks kasutamiseks, oleme valmis arutama seda kogukonnaga. Täna oleme äraootaval seisukohal ning vaatame, millised vastused saavad linnalt meie rentnikud, kes soovisid seal korraldada erinevaid avalikke üritusi," ütles Kochberg.