Konjunktuuriinstituudi esimese kvartali ülevaade näitas, et võrreldes 2024. aasta detsembriga suurenes nende osakaal, kes pidasid Eesti majanduse olukorda rahuldavaks, ning vähenes nende hulk, kelle arvates on seis halb.

Investeeringute olukord on rahuldav 56 ja halb 44 protsendi vastanute hinnangul ning ka selles valdkonnas ei pidanud seisu heaks ükski ekspert. Investeeringute olukord on veidi halvem kui majanduse üldolukord, kuid mõnevõrra parem võrreldes detsembris antud hinnangutega.

Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et majanduskliima näitaja on ekspertide hinnangul kolme aasta järel tõusnud taas rahuldavale tasemele, kuigi jooksvat majandusolukorda hinnatakse jätkuvalt halvaks.

"Majanduse seisundit iseloomustavate näitajate järkjärguline paranemine toetab kõrgemaid ootusi tuleviku suhtes. Olukorda, kus majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on kõik jätkuvalt alla pikaajalise keskmise, aitaksid parandada valitsuse reaalsed sammud ettevõtluskeskkonna ja tarbija olukorra parandamisel," lausus Raudsepp.

Kuue kuu pärast ehk septembris ootavad eksperdid majandusolukorra paranemist. Nii usub vastanuist 56 protsenti, samas kui 44 protsendi hinnangul jääb seis praegusega samaks.

Kui veel detsembris arvas viis protsenti küsitletuist, et poole aasta pärast on olukord veelgi halvem, siis praeguseks ei olnud enam vastajate seas neid, kes majanduse seisu halvenemist prognoosiks.

Ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks oli märtsis 90,9, mis on tunduvalt halvem kui pikaajaline keskmine, kuid on viimasel poolaastal püsinud enam-vähem samal tasemel.

Võrreldes eelmise vaatlusega on langenud ekspertide ootused investeeringute olukorrale: 33 protsenti usub, et kuue kuu pärast on olukord parem ja 67 protsenti leiab, et seis on samasugune nagu praegu. Eratarbimise puhul usub praeguse olukorra püsimist ka poole aasta pärast 72 protsenti ekspertidest, paranemisele loodab 11 ja halvenemist eeldab 17 protsenti.

Väliskaubanduse arenguväljavaateid pidasid vastajad aga positiivseks. 61 protsenti usub, et kuue kuu pärast on maht suurem ja 33 protsenti, et sama, vähenemist prognoosib kuus protsenti.

Inflatsioonile antud hinnangud näitavad, et 33 protsendi hinnangul on see poole aasta pärast kõrgem, 56 protsendi hinnangul umbes sama nagu praegu ja 11 protsendi arvates madalam.

Ekspertidest 45 protsenti on arvamusel, et kuue kuu pärast on aktsiahinnad samal tasemel, 33 protsenti eeldab aga nende tõusmist ja 22 protsenti langust.
Majandusprobleemidest pidasid eksperdid kõige suuremaks vähest innovaatilisust, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust, vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes, ebapiisavat nõudlust ja oskustööjõu puudust.

Võrreldes aastataguse ajaga on probleemide keskmine raskusaste jäänud märtsis samale tasemele.

Raudsepa sõnul vajab kindlasti tähelepanu maksude ja hindade kiirest kasvust tulenev ostujõu langus, mis on raskendanud üha enamate perekondade rahanduslikku olukorda ja hoiab väga madalal ka tarbijakindlust.

"Tuleviku jaoks on aset leidnud majandusolukorra stabiliseerumine ja  mõningane paranemine hea. Meie lähiaja arenguid mõjutavad kõige enam ebastabiilsus maailmamajanduses ja meie tarbijat koormavad peagi jõustuvate maksude tõusud ning kiire hindade tõus," sõnas Raudsepp.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et majanduse olukord on paranenud ja selle taga on nii nõudluse kasv, millele on kaasa aidanud ekspordi taastumine, kui ka ettevõtjate pingutused uute välisturgude leidmisel.

Mitmesaja töötleva tööstuse ettevõte hinnangutele tuginev tööstusbaromeeter näitas, et nõudlus toodangule püsib alla tavalist taset, olles enam-vähem sama, mis kolm kuud tagasi. Ettevõtjate prognoos järgmiseks kolmeks kuuks on positiivne ja kindlustunne tugevnes.

Ehitusbaromeeter, mis põhineb rohkem kui saja ehitusettevõtte hinnangul, näitas, et ehitusettevõtete väljavaated on paranemas. Kindlustunde indikaator on liikunud tõusule ja on veidi paremas seisus kui aasta varem. Lähemal kolmel kuul hakkab ehitustööde maht vähehaaval suurenema.

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator jääb negatiivseks, kuna kaubandusettevõtted ootavad lähemal kolmel kuul müüginäitaja paranemist, kuid see püsib miinuspoolel. Pooled kauplused leiavad, et kaupade hinnad tõusevad järgmise kolme kuu jooksul ning toidukauplustest näeb hinnatõusu ette 70 protsenti. Veerand kõigist poodidest plaanib töötajate arvu vähendada.

Teeninduses jätkas kindlustunde indikaator tõusu ja oli kõrgem kui aasta eest. Teenuste müügi vähenemine jätkus viimastel kuudel, kuid järgmiseks kolmeks kuuks prognoosivad ettevõtted müügi kasvu.

Tarbijate kindlustunne oli selle aasta märtsis samal tasemel kui aasta tagasi ja märksa madalam pikaajalisest keskmisest, kuid viimase kuuga on negatiivsus veidi vähenenud ja pered on tuleviku suhtes lootusrikkamad.

63 protsenti peredest hindas märtsis, et nende pere majanduslik olukord on läinud viimase aasta jooksul halvemaks, 26 prosendi olukord oli püsinud muutumatuna ja 10 protsenti peredest olid majanduslikult paremas seisus.