Vastates saatejuhi küsimusele maismaatuuleparkide vähempakkumise välja kuulutamise ajast, ütles Sutt, et eesmärk on jõuda selleni maikuus.

"Mahu osas on ka turuosalistel erinevaid ettepanekuid, et kas seda teha ühes tsüklis, kaks teravatt-tundi või jupitada. Kindlasti on turuosalistel ootus, et pigem võiks pakkumiste tegemiseks olla rohkem aega, kuna kohustused on siduvad, kui nad need pakkumised teevad. Ja ma arvan, et eks me need tingimused saame ka paika loksutada," rääkis Sutt.

"Võib-olla seal kaks teravatt-tundi on selline abstraktne number paljude jaoks. Kui meil praegu on Eestis suurusjärgus paarsada tuulikut, siis selleks, et me jõuaksime oma 2030. aasta eesmärgini 100 protsenti tarbitud elektrist taastuvenergia toodang, siis sinna juurde oleks vaja veel 200 kuni 400 tuulikut," ütles Sutt.

Meretuuleparkide riigiabi skeemi ärajäämise põhjustas Suti sõnul mitu asjaolu. "Muu hulgas ka arendajate jaoks ei olnud see riigiabi skeem selline, mille puhul nad oleksid olnud valmis investeerima. Nii et selles mõttes ma arvan, et aja mahavõtmine oli väga õige otsus ja praegu on meil palju avaramad võimalused vaadata, kuidas kõigi jaoks paremal moel on võimalik teha taastuvenergia investeeringud investeeritavaks," rääkis Sutt.

Sutt tunnistas ka saates, et oma ametinimetuse energeetika- ja keskkonnaminister, valis ta endale ise.

Rohepöördest rääkides ütles Sutt, et rohepööre ei ole pandud tagurpidi käima. "Need globaalsed trendid puhtamale majandusele liikumisele on kõik ilusti alles ja ma isiklikult arvan, et need on ka pöördumatud. Me oleme murrangulise muutuse alguses," sõnas Sutt.

"Ma arvan, et see suur pilt, et inimesed soovivad elada puhtas keskkonnas ja uus tehnoloogia, mis on puhas, on konkurentsivõimelisem, parem keskkonnale. Ma arvan, et sinna suunda me liigume," lisas ta.

Suti sõnul on muutunud ootused sinna suunda liikumise kiiruse suhtes.