Tallinn koondab mitusada linnaametnikku

Tallinna linn alustas eelmisel aastal koondamisi, millega jõuab lõpule juunis ning kokku kaob selle käigus üle 200 töökoha. Linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on enamik kärpeid tehtud sisemiste reformide kaudu, kuid koondatavate seas on ka töötajaid, kelle funktsioonid olid küsitavad.
Tallinna linnasüsteemis eelmisel ja sellel aastal toimunud ning kuni juunini veel ees olevate koondamiste käigus kaob kokku 200,7 töökohta. Kõige enam, 42 võrra vähenes linnaosavalitsuste töötajaskond.
Jevgeni Ossinovski ütles ERR-ile, et siht on lõpetada struktuurireformid hiljemalt juuniks, sest varsti tuleb lisaeelarve ja siis saab eelarveraha asutuste vahel ümber jagada.
"Valdav osa otsustest on tehtud juba eelmisel aastal, sellel aastal on asutustel veel teatud ports ettepanekuid tehtud ja need on seotud konkreetsete reformidega, mitte pole mehaanilised muudatused," rääkis ta. "Näiteks munitsipaalpolitsei ametis on üheksa kohta kaotatud struktuurireformi tulemusel."
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist koos haldusalaga kaob 23,7 töökohta ning Ossinovski märkis, et sellest on tehtud ühendasutus, mistõttu vaadatakse järk-järgult ametikohtade struktuur üle, et efektiivsuse abil kokkuhoidu saavutada.
Samamoodi ka kultuur- ja spordivaldkonnas, kus Tallinna kultuuri- ja spordiametis ja selle haldusalas väheneb töökohtade arv 9,5 võrra.
"Siiani on tehtuga kokku hoitud kuus miljonit eurot, aga see pole kõik, sest lisa tuleb veel täiendavate kohtade pealt. Meil on juhtidega kokkulepe, et koondatud ametikohtade palgafondist 50 protsenti saab endale jätta, et ameti teiste töötajate palku tõsta, siis on asutustel sisemine motivatsioon reforme teha," selgitas ta.
Ehkki paljud töökohad on võimalik kaotada sisemiste reformide tulemusel, näiteks pole nelja asutuse kokkupanekul enam nelja direktorit vaja, on Ossinovski kinnitusel siiski ka selliseid kohti, mille varasemad funktsioonid on olnud küsitavad.
Näitena tõi ta linnaosades tööl olnud pargivahid, kes tegelikult parkide heakorra kontekstis suurt lisandväärtust ei andnud ja need ametikohad läksidki seetõttu kaotamisele.
Põhiliselt on siiski koondatud töö efektiivsemaks muutmise teel, ütles linnapea, kelle sõnul vähenes näiteks perekonnaseisuameti töötajaskond nelja ametikoha võrra, sest rahvastikuregistri pidajad konsolideeriti perkonnaseisuametisse ja sama töömaht on võimalik ära teha vähemate inimestega.
Transpordiametit puudutasid koondamised kõige vähem, sest seal vähenes ametikohtade arv ainult ühe võrra. Ossinovski põhjendas seda sellega, et samal ajal koondamistega on käimas hulk reforme, mille tulemusel töökohtade arv ei vähene, kuid struktuur muutub tunduvalt ja ka mitmed töötajad on vahetunud. Nii on see ka näiteks linnaplaneerimisametis.
"Transpordiametis on ka tegelikult toimunud aja jooksul muudatused struktuuris, aga see pole summaarselt kaasa toonud ametikohtade kokkuhoidu," lisas ta.
Tervikuna on potentsiaali kokkuhoiuks Ossinovski sõnul keskametite tasemel vähem kui hallatavates asutustes ja näiteks transpordiameti ainus hallatav asutus on Tallinna Linnatransport, kes on oma tugisüsteemi tunduvalt efektiivsemaks muutnud.
Linna strateegiakeskuses vähendati ametikohti 11 võrra, haridusametist koos haldusalaga 27 ning ka keskkonna- ja kommunaalametist ning selle haldusalast kadus 27 kohta.

Esimene koondamine, millega praegune Tallinna linnavõim algust tegi, puudutas linnameediat – kinni pandi ajalehed Pealinn ja Stolitsa ning telesaadete toimetus ja kommunikatsiooniosakond viidi strateegiakeskuse alla. Ametikohtade arv linnameedias vähenes 38 võrra.
Ruumide kokkuhoid pole Ossinovski sõnul olnud omaette eesmärk, kuid linna ametkondlike ruumide osas on siiski samuti muudatusi oodata.
"Nagunii loobume linnameedia kasutuses olnud väga luksuslikust hoonest Toompuiesteel Balti jaama kõrval vanas Eesti Raudtee majas. Järgmisel aastal lõpeb rendileping ja see annab meile arvestatava kokkuhoiu," sõnas ta.
Praegu tegutseb endises linnameedia kontoris transpordiamet, mis rendilepingu kuni selle kehtivuse lõpuni üle võttis. Eelmisel aastal oli ruumide igakuine rent 26 400 eurot, lisaks kommunaalkulud sõltuvalt kuust 7000-10 000 eurot. Seega on linnameedia sulgemisest tulenev edasine iga-aastane ruumide rendi kokkuhoid umbes 420 000 eurot.
Saadete tootmise ja lehtede väljaandmisega seotud majanduskulude eelarve vähenes 2023. aastaga võrreldes umbes 2,1 miljoni euro võrra. Kui arvestada nii majandus- kui personalikulusid, on linnameedia sulgemisega saavutatud aastane kokkuhoid vähemalt 4,2 miljonit eurot.
Kolimine ootab ees ka linna finantsteenistust, mis on plaanis tuua Rotermannist Kaarli puiesteel renoveeritavatesse strateegiakeskuse ruumidesse.
Kui kõik plaanitavad muudatused juuni lõpuks tehtud saavad, siis lõpeb linnapea kinnitusel praeguse linnavalitsuse struktuurireformi ambitsioon, sest organisatsiooni ei saa püsivalt stressiseisundis hoida ning edasi saavad inimesed rahulikult vastavalt oma tööülesannetele tegutseda.
Toimetaja: Karin Koppel