Esmaspäeval esitles kaitsepolitsei järjekordset aastaraamatut, mille üks fookus oli tänavu radikaliseerumine. Ehkki selles peatükis nimesid ei nimetata, võib jutt käia näiteks Kalev Rebasest. Ta on staažikas protestija, kes alustas tegevust juba enne pronksiööd. Mees, kes oli vahepeal pildilt kadunud, on nüüd tagasi uue nimega Andrew Rebane ja ka uute pahandustega. "Pealtnägija" võttis teema luubi alla, et selgitada, miks peab politsei 44-aastast töötut meest radikaaliks. 

Toona veel Kalev Rebase nime kandnud noorhärra kerkis esimest korda avalikkuse ette ligi 20 aastat tagasi, kui Tallinna kesklinnas asunud punamonumendi juures kerkisid pinged Eesti rahvuslaste ja peamiselt venekeelsete Suure Isamaasõja võidu tähistajate vahel.

Endine ajakirjanik Imre Kaas meenutas "Pealtnägijas" 2006. aasta venelaste võidupüha sündmusi, mil Kalev Rebane esimest korda avalikkusele silma jäi. 

"Kui 9. mail 2006. aastal toimus Tõnismäel see mälestusväärne intsident, kus Jüri Böhm tuli siia Eesti lipuga, lipp keerati kokku, pandi politsei autosse ja viidi minema, siis pärast seda äkki ei kusagilt ilmuski välja Kalev Rebane, kes teatas, et nüüd edaspidi igal laupäeval saavad Tõnismäel kokku konservatiivsed noored inimesed, kes nõuavad pronkssõduri eemaldamist," meenutas Kaas.

Rebane, kes toona Imre Kaasi sõnul mõjus justkui positiivse kangelasena, täitiski oma lubadust ning käis Tõnismäel pronkssõduri juures igal laupäeval. 

"Ütlesin, et igal laupäeval kell 12 olen seal kuni see kuju teisaldatakse ja seda ma ka tegin kuni oli selge, et meie selja taha tuleb tegelikult president ja peaminister ka," tuletas Rebane meelde oma lubadust. 

Endine teleajakirjanik Kaas, kes tegi Rebasest toona mitu lugu, meenutas, kuidas Isamaa erakonda kuulunud noormees kaotas oma kangelase kuvandi. 

"See allakäik algas üsna kiirelt. Ma ei tea, kas seal oli roll ka sellel avalikul tähelepanul, isiklikel keerulistel suhetel, aga tõesti tuli välja info selle kohta, et ta on pahuksisse sattunud narkootiliste ainetega. Lisaks 2006. aasta suvel oli üks intsident, kus ta siis esines üsna tugevalt vähemuste vastaste avaldustega," ütles Kaas.

2006. aasta augustis ühel esimesel suuremal geiparaadil Tallinnas ründasid Rebane ja tema mõttekaaslased rongkäigulisi peamiselt verbaalselt, aga mõned ka füüsiliselt. 

Kaasi sõnul tõi see hetk selguse, et Rebase näol on tegu üsnagi äärmusliku isiksusega. Rebane ise selgitas toonaseid sündmusi sellega, et tal oli vaja lihtsalt kuidagi tähelepanu saada.

"Ma ilmselt tahtsin just tähelepanu saada, mis siin ikka," sõnas Rebane.

Rebane heideti Isamaast välja, aga Tõnismäe monumendi ümber alanud protsessid olid selleks hetkeks juba pöördumatud. Kui Andrus Ansipi valitsus otsustas aprillis 2007. aastal pronkssõduri sõjaväekalmistule teisaldada, läksid selle vastased meeleavaldused – paljuski Venemaa agitaatorite õhutusel – üle rahutusteks, kus kesklinnas toimusid vägivaldsed kokkupõrked ja rüüstamine. 

"Ma mäletan, et ma tulin bändiproovist ja sõitsin jalgrattaga koju, kui mingi suvaline vend tänaval ütles: "Ou, kuhu sa lähed, Kalev? Vaata, mis sa siin korraldanud oled! Tead, et kuradi vanalinnas autod põlevad?"," meenutas Rebane pronksiööd.

Ühelt poolt oli monumendi teisaldamine Eestit muutnud sündmus, teisalt Rebase enda mark käis erinevate sekelduste ja protsestimiste tõttu alla. Kõige kurioossem oli episood, kui Rebane sõitis 2008. aasta novembris Vabaduse väljakul otsa teda takistada püüdnud liiklusreguleerijale, kes juhtumisi oli keskerakondlane. 

"Ma ütlen, et eks seal oli oma taust, aga mu tegevused olid põhjendatud. Mul oli tõepoolest kiire ja see härra lihtsalt keeldus ära minemast mu kapoti pealt, aga ma saan aru, et tavainimesele see võis väga imeliku mulje jätta," selgitas end Rebane.

Takkajärgi tunnistab mees, kes sai intsidendi eest tingimisi kriminaalkaristuse, et kannatas kõnealusel perioodil korraga läbipõlemise ja tähelepanuvajaduse all. Ühel hetkel teatas ta, et lahkub repressiivsest Eestist. 

"Inimesed peaks aru saama, et ma olin ikkagi 26-aastane ja võtsin enda õlgadele kogu selle n-ö venelaste tagasilöömise ja minu arvates oli tol hetkel minu vastu politsei, riigikogu, Tallinna linn, prokuratuur, kohus jt. Mind pidevalt menetleti. See oligi see, miks mul n-ö see keskmine sõrm püsti läks selle kõige peale. Loomulikult minu väljaütlemistest paljud olid impulsiivsed," ütles Rebane. 

Peamiselt IT-valdkonnas elatist teeniv Rebane elas mõnda aega Londonis ja võttis ametlikult eesnimeks Andrew, aga sattus 2023. aasta sügisel taas politsei huviorbiiti. 

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants sõnas, et 2023. aasta novembrikuus laekus neile anonüümne teave, et Instagrami konto "rahvavaenlane" alt, mis kuulus Andrew Rebasele, tehti postitus, kus kutsuti üles Iisraeli ja Iisraeli rahva vastasele vägivallale. 

"Muuhulgas nõuti iisraellaste verd ja eriti ärevaks tegi selle tegelikult olukord, kus viimaste ridadena toodi välja, et iga Palestiina lapse kohta soovitakse vastutasuks Iisraeli lapse surma," kirjeldas Prants postituse sisu. 

Rebane nimetab ennast jätkuvalt iseseisvuslaseks. Eestlaste täielikku iseseisvust pärsib, aga tema meelest eksisteerib globaalne vandenõu, mille taga on juudid, kes ajalooliselt suunavad režiime, mis väikerahvaid rõhuvad, olgu selleks siis bolševikud ja Nõukogude Liit või globaalne kapitalism ja Ameerika Ühendriigid. Kriitikute sõnul segab Rebane kokku rosolje ajaloost, moonutustest ja klišeedest. 

Oma maailmavaatest lähtuvalt peab Rebane Hamasi vastupanuliikumiseks, nagu metsavennad või teise maailmasõja la résistance Prantsusmaal, kes antud juhul võitlevad Iisraeli genotsiidi vastu. 

2023. aasta novembris tegigi ta oma Instagrami konto alt, mille nimi oli "rahvavaenlane" ja mille juures oli Hamasi logod, inglise keelse video, kus muuhulgas teatas, et iga tapetud palestiina lapse eest tuleb võtta ühe juudi lapse elu. Kuigi palju sarnaseid väljaütlemisi jääb sõnavabaduse piiresse, siis Rebase puhul reageeris politsei jõuliselt. 

2024. aasta talvel otsiti läbi tema korter ning mitmed teised temaga seotud aadressid. Konfiskeeriti arvuteid, andmekandjaid, telefone ja muud elektroonikat. Läbiotsimise põhjenduses viitab politsei võimalusele, et Rebane või tema mõttekaaslased võivad üle minna tegudele. Rebase kodust leiti suur hulk tehnikat, sh võimsad droonid, mida on võimalik mitmel otstarbel kasutada.

Prantsi sõnul oli peamiseks ülesandeks aru saada, kas Andrew Rebane tegutseb üksinda. 

"Oli vaja aru saada, kas Andrew Rebase ütlused on tema enda mõtted või tegelikult on ta kellegi jaoks kasulik inimene, kes neid seisukohti levitab. Kas tema ringkond, kes samamoodi mõtleb, võiks olla oluliselt laiem ja kuivõrd ohus võiks olla siis Eestis olev juudikogukond?" ütles Prants. 

Rebane ise aga ei mõista, miks kellegi nn uitmõtete põhjal on alust kodu läbiotsimiseks ja isiku menetlemiseks.

"Seal peavad olema kahtlustused, peavad olema mingid asitõendid," sõnas Rebane.  

Rebase Instagrami konto alt postitatud video mõte oli mehe enda sõnul lihtsalt tähelepanu juhtimine piiblis kirjutatule.

"Selle avalduse mõte oli see, et meie rahvusvaheline avalikkus ei saa lubada sellist naiste ja laste massimõrva. Me peame nõudma kurjategijate vastutusele võtmist ja kuna nad ise on sellise asja oma piiblis kirjutanud, et silm silma vastu, siis miks mitte juhtida tähelepanu sellele. See oli selle asja mõte," selgitas Rebane. 

Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuule sõnul on Rebase puhul ohtlik see, et ta võib viia vägivaldsele teele sarnaseid noorukeid, kellega kapo on ka varasemalt tegelema pidanud. 

Nädala algul avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatu üks fookus ongi noorte radikaliseerumine ja seda just internetis. Ehkki raamat ei maini Rebast nimeliselt, siis selle koostaja Marta Tuule sõnul esineb tema puhul mitu tüüpjoont, kus inimene on liiga palju toksilist veebisisu tarbinud. 

"Nad võivad seda öelda, aga minu arvates kapo ei tööta Eesti iseseisvuse huvides," vastas Rebane väitele.

"Sõnavabadus on väga oluline vabadus, mida ka meie kaitseme, aga sellel on omad piirid. Kui see sõnavabadus muutub ikkagi ohuks kellegi elule ja heaolule, et siis tuleb selle eest ka vastutada," ütles Tuul.

Rebase karistus videopostituse eest – 600 eurot trahvi – jäi märtsikuus lõplikult jõusse. Kõige muu kõrval on tal kukil ka üks liiklusraevu episood, kus tekkis konflikt autojuhiga, kes tema väitel talle meelega otsa sõitis, kui mees vales kohas teed ületas, mis lõppes autojuhi jaoks verise ninaga.