Madise: ühiskatsetel ei või gümnaasiumisse pürgijalt koolieelistust uurida
Tallinnas gümnaasiumi ühiskatseid korraldavad Gustav Adolfi gümnaasium, inglise kolledž, reaalkool ja 21. kool nõuavad gümnaasiumisse kandideerijatelt koolieelistuste avaldamist ega võimalda kõigile õppesuundadele kandideerida, kuid õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on see seadusega vastuolus.
Tänavu veebruaris teavitas õiguskantsler Gustav Adolfi gümnaasiumit, inglise kolledžit, reaalkooli, 21. kooli ning Tallinna haridusametit, et nelja kooli ühiskatsete kord pole seadusega kooskõlas. Nimelt nägi kord ette, et kandidaat peab nimetama kuni kolm kooli, kuhu soovib õppima asuda, ning õppesuunaeelistuse. Lisaks pidi kandidaat seadma need gümnaasiumid enda eelistuste põhjal pingeritta.
Madise teatas, et õpilane peab saama otsustada, mitmesse kooli kandideerib ja tohtima märkida mitu õppesuunaeelistust. Tema kirja tagajärjel muutsidki neli kooli oma vastuvõtukorda selliselt, et õpilased said võimaluse kõikidesse kandideerida. Koolieelistusi soovisid ühiskatsete korraldajad siiski jätkuvalt teada.
Eelmise nädala lõpus laekus koolide ja haridusameti postkasti uus kiri, kus õiguskantsler tõi välja, et tehtud muudatusest ei piisa, sest jätkuvalt tuleb kandidaadil seada koolid eelistuste järgi pingeritta ja sellest sõltub, millisesse kooli õpilane esmajärjekorras vestlusele kutsutakse. Ka ei ole üheski koolis jätkuvalt võimalik kandideerida kõigile õppesuundadele.
"Seadus lubab gümnaasiumi vastuvõtmisel hinnata kandideerijate teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Kool ei saa seada tingimuseks muid, subjektiivseid nõudeid," rõhutas Madise.
Ta lisas, et kandideerija koolieelistus enne testide tegemist ei ole objektiivne nõue, sest sisuliselt on see kandideerija soov, mis koolis ta õppida soovib, teadmata, millised on selleks tegelikud võimalused.
Madise rõhutas, et seaduse järgi on põhikoolilõpetanul õigus esitada taotlus igale vabale gümnaasiumi õppekohale ja piirates kandidaadi õppesuunavalikut, piirab kool põhikoolilõpetaja kandideerimise õigust.
"Palun teil viia koolide vastuvõtukorrad kooskõlla seadusega. Kool ei või piirata põhihariduse omandanud noore gümnaasiumisse kandideerimise õigust," teatas Madise.
GAG-i direktor Henrik Salum on varem ERR-ile öelnud, et koolieelistusi soovivad gümnaasiumid sisseastujatelt teada praktilise vajaduse tõttu panna paika vestluste graafik nelja kooli vahel ning vestluskomisjonide ja neis osalevate õpetajate tööd optimeerida.
Tagasisidet ootab õiguskantsler koolidelt 9. maiks.
Toimetaja: Karin Koppel
