Läbirääkimisi haridus- ja teadusteemadel juhivad haridusminister Kristina Kallas Eesti 200 poolt ja täna riigikogu kultuurikomisjoni esimeheks valitud endine haridusminister Liina Kersna Reformierakonnast. 

"Tõepoolest oleme enam-vähem kokkuleppele lähedal, et tänane süsteem, kus esimese kõrghariduse, esimese bakalaureusekraadi, esimese magistrikraadi ja esimese doktorikraadi Eestis saab maksumaksja Eestis kinni maksta," kinnitas Kallas.

Kersna lisas, et maksumaksja panustamine kõrgharidusse toob pikemas perspektiivis Eestile kasu.

"Mida rohkem on meil ühiskonnas kõrgharitud inimesi, seda targemalt meie ühiskond toimib, seda kõrgema lisandväärtusega on majandus ehk kindlasti maksumaksja panustamine kõrgharidusse toob kindlasti ühiskonnale oluliselt rohkem tagasi," ütles Kersna.

Koos omavalitsuste esindajatega arutati teisipäeval koolivõrgu korrastamist ning otsustati jätkata kavaga, kus põhihariduse eest vastutavad omavalitsused ning põhiharidusele järgneva hariduse eest vastutab riik.  

"Selle aasta jooksul me paneme kohalike omavalitsustega paika plaani ja aastal 2027 tegeleme siis seaduseloomega," sõnas kultuurikomisjoni esimees Kersna.

Aastaks 2035 peaks koolivõrk nägema välja nii, et lapse kodu lähedal on algkool, valla keskustes on üheksaklassilised koolid. Gümnaasiumid on maakonnakeskustes ning nende arv võrreldes tänasega väheneb.

Samas aga on gümnaasiumide kõrval hariduskeskused, kust lisaks kutseharidusele saab ka keskhariduse. Läbirääkijate sõnul tuleb nüüd korda teha ka rahaasjad.

"Täna riigi käes olevad väga selged sihttoetused haridusele – näiteks koolitoidutoetused, õpetajate täiendkoolituse toetused – need sildiga rahad riigieelarves, need kantakse omavalitsuse tulubaasi, et suurendada omavalitsuste autonoomiat ja otsustusõigust hariduse korraldamisel," kinnitas haridusminister Kallas.

Endine haridusminister ja Isamaa ridadesse kuuluv Tõnis Lukas ütles, et koolivõrgu korrastamine on aga keeruline.

"Seda võib arutada aga see tuleb kindlasti läbi rääkida linnadega, kus on ajaloolised ja traditsioonilised gümnaasiumid. Mina usun, et stabiilsus peab olema kõigil koolidel, kõigil tasemetel. Põhikool peab olema kodule lähedal ja väikekoolidel on ka oma koht, sest meil on hajaasustusega piirkonnad," sõnas Lukas.

Koalitsiooniläbirääkimised jätkuvad kaheteistkümnes valdkonnas. Detailne lepe soovitakse valmis saada maikuus.