"Ma arvan, et Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Riina Solman, kes iganes need otsustajad seal erakonnas on, minu hinnangul nad tegid rabeda otsuse, mis ei ole Isamaa toetajate huvides. Nad oleks võinud olla osa sellest valitsusest, mis on parempoolne valitsus, kuidas me maksukoormust vähendame," ütles Michal.

"Ma olen nõus, et kõik ei saa sellest valitsusest kõike ja maksukoormus endiselt on kõrgem kui me tahaksime, sellepärast, et sõjakulud tuleb kuidagi kinni maksta ja laenugi tuleb võtta. Aga nad oleks võinud tulla. Ja selle asemel, et jääda oma populaarsust imetlema või peegelpilti imetlema, keerulisel ajal, oleks võinud tulla valitsusse, panna õla alla ja aidata asju teha," lisas ta.

"Kindlasti see uks on jätkuvalt avatud. Seetõttu ma oleks äraootav. Nad peaksid jõudma iseendas selgusele. Mina pakuks tööd, aga nemad arvasid töö asemel, et populaarne olla on parem, eriti keerulisel ajal. Aga eks igaüks teeb enda valiku," sõnas Michal.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles sotsiaalmeedias avaldatud vastulauses, et tema soovitus on valitsusel endas selgusele jõuda.

"Viimase kahe aasta jooksul oleme näinud riigi juhtimise juures suisa abstraktsionistliku kunsti stiilis poliitilisi tõmblusi, mis jooksvalt kustutavad vaid loetud kuid tagasi öeldut. /.../ Rida poliitilistest tõmblustest on pikk. Kahjuks sellise tõmblemise hind on Eesti jaoks kaotatud aeg ja ühiskonna toimimise efektiivsuse vähendamine. /.../ Selle poliitika advokaadiks hakkamine oleks Isamaa jaoks nii iseenda, Kristen Michali kui ka Eesti inimeste usalduse petmine," lausus Reinsalu.

Ülevaateid võimaliku kriminaaluurimise kohta ei oota

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Michalilt, kas ta peaministrina on saanud ammendava ülevaate prokuratuurilt võimalikust erakonda Isamaad puudutavast uurimisest.

"Peaminister ei küsi selliseid ülevaateid. Kui peaministrile antakse lühidalt informatsiooni, et mingis valdkonnas midagi võib toimuda, aga detailidesse peaministrit ei pühendata," vastas Michal.

"Keeruline on mul täitevvõimu juhina öelda seda, et prokuratuur, kes on sõltumatu asutus peaks täitevvõimule selgitusi jagama. Prokuratuuri töökvaliteedi kontroll on kohtus. Kohus otsustab, kas see tegevus on olnud adekvaatne ja hiljem saab avalikkus või näiteks parlamendi komisjonid seda arutada," lisas ta.

"Ekspressis oli see dokument kenasti välja toodud, mida Isamaa ütles, et on salastatud ja ei saa välja tuua. Nii, et selgus, et Isamaa vist veidi luiskas meile kõigile. Seda esiteks. Seal oli kirjeldatud seesama vastus ära. Ja teiseks, olles justiitsministrina kokku puutunud selliste toimingutega, siis ega prokuratuur ei vastagi sellistele küsimustele, see on ju viis, kuidas prokuratuur oma uurimist läbi viib," rääkis Michal.

"Kui te küsite minu käest, kas uurimine peaks olema avalik, siis üldiselt need uurimised, kus on võimalik olla avalik ja avalikkusele infot jagada, siis seda kindlasti tasuks teha. Aga mina täitevvõimu juhina ei saa sellesse sekkuda. See oleks küll väga veider riik, kui täitevvõimu juht ütleb, et selle uurimisega tehke nii või teistpidi. Sellist riiki me ei taha," rääkis Michal veel.

Saatejuht Arp Müller küsis, et mis saab kui erakond Eesti 200 peaks pärast sügisesi KOV-valimisi murenema. "Kas me siis näeme jälle koalitsioonikõnelusi ja uue koalitsioonilepingu koostamist?"

"Ma ei pea seda tõenäoliseks," vastas peaminister. "Eesti 200 on ka kenasti kirjeldanud, et nende jaoks on prioriteet 2027. aasta [riigikogu] valimised," lisas ta.

Kas tuleb lisaeelarve?

Michal rääkis, et valitsuses tuleb järgmisel nädalal kaitseteemade arutelu, kus välistatud ei ole ka lisaeelarve koostamine.

"Kaitseminister ja rahandusminister toovad oma nägemused, kuidas tulevikus kaitsekulusid tõsta ja ilmselt kaitsevaldkonna investeeringud ongi need, millest me seda debatti alustame. Ma praegu veel ei luba, et tuleb lisaeelarve, seda oleks võib-olla ennatlik lubada. Ma luban seda siis kui me oleme kokku leppinud, et me teeme lisaeelarve. Peaminister ei anna enne tühje lubadusi. Me vaatame kindlasti üle selle, mis on kaitsevaldkonnas vaja ja kui kaitsevaldkonnas on võimalus või võimekus rohkem raha kiiremini kasutada ja hankida neid asju, mida on vaja. Ja kui selleks on eelarvet vaja muuta, siis muudame ka eelarvet. Kaitse on absoluut, millest algab kogu meie tegevus," rääkis Michal.

Michali sõnul kirjutatakse riigi eelarvestrateegiasse (RES) ka 1,6 miljardit laskemoona ostuks mõeldud raha. "Me ilmselt kirjutame sinna nii palju kui on võimalik ja see võib ületada ka seda 1,6 miljardit laskemoona ja võimekusi. See sõltub hästi palju sellest, mida on võimalik selle ajaga realistlikult hankida," sõnas Michal.

"Me lähtume eeskätt kaitsekulutuste tegemise vajadusest ja kui vaja teeme selle käigus ka RES-i ringi ja ka vajadusel eelarvet ringi. See arutelu on meil ees järgmisel nädalal," lausus Michal.

Õpetajate palgatõusuks võiks otsida võimalusi

Rääkides Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooniläbirääkimiste seisust, ütles Michal, et praegu ollakse kõnelustega etapis, kus põhiküsimused on identifitseeritud, ekspertide, huvigruppide ja turuosalistega suheldakse. "Seejärel jõuame esimeste tekstideni, siis seda hakatakse tagasisidestama ja ma eeldaks, et mais meil võiks olla põhiline baastekst olemas," ütles Michal.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles aprilli alguses, et soovib sõlmida õpetajatega palgatõusuks leppe järgmiseks kaheks aastaks.

"Õpetajate palgatõusu soov ja vajadus on teadmiseks võetud. Mina pigem eeldaks, et lähiaastatel selleks võimalusi otsitakse. Kui suured need numbrid ja võimalused saavad olema, sõltub hästi palju sellest, mis läheb kaitsesse. Kui kiiresti kaitsevaldkond suudab seda raha kasutada ja ka teistest valikutest riigieelarve juures," kommenteeris seda Michal, lisades, et palgatõusu võimalikkusest saab rääkida augustis, kui algavad riigieelarve arutelud.