Saksa peavooluparteid on seni keeldunud koostööst parempopulistliku parteiga Alternatiiv Saksamaale (AfD). Saksamaal toimusid aga 23. veebruaril erakorralised valimised ning teise koha sai AfD 20,8 protsendiga, mis tähendab 2021. aastal saavutatud tulemuse kahekordistamist.

AfD kerkis suurimaks opositsiooniparteiks ning parempopulistidel on nüüd parlamendis 152 kohta. Parlamendi komisjonide juhid võivad nüüd tulla AfD ridadest. 

AfD liikmed ütlesid Politicole, et mõned erakonna liikmed on suletud uste taga loonud sidemed teiste parteide liikmetega ja saanud toetussignaale. Seega võib tekkida olukord, kus AfD liikmed hakkavad juhtima olulisi komisjone. 

Läbirääkimised komisjonide juhtivate kohtade üle alles käivad ja lõppevad tõenäoliselt pärast 6. maid. 

CDU ja vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) jõudsid hiljuti koalitsioonileppele ning parlament hääletab Friedrich Merzi kantsleriks nimetamise üle 6. mail. Merz, nagu ka tema eelkäijad, on korduvalt välistanud koostöö AfD-ga. 

Samas CDU juhtiv poliitik Jens Spahn ütles Saksa meediale, et AfD-d tuleks parlamendi protsessides kohelda nagu iga teist opositsioonierakonda. Ta ütles, et AfD on parlamendis tugevalt esindatud, sest "valijad tahtsid meile midagi öelda ja me peaksime neid tõsiselt võtma". 

CDU parlamendirühma aseesimees Johann Wadephul ütles, et blokaad aitas AfD-l langeda ohvriks. Ta ütles, et toetab nüüd AfD kandidaatide määramist komisjonide etteotsa, kui nad pole varem halvasti käitunud. 

Politico toob samas välja, et mitmed CDU juhtivad liikmed pole partei uue kursiga rahul. Näiteks veteranpoliitik Roderich Kiesewetter nimetas AfD-d julgeolekuohuks Saksamaale.