Merz (69), kes viis oma kristlik-demokraatliku liidu (CDU) veebruaris toimunud föderaalvalimistel võidule ja on sellest ajast alates pidanud koalitsiooniläbirääkimisi sotsiaaldemokraatliku parteiga (SPD), sai parlamendi alamkojas toimunud salajasel hääletusel 310 häält, kuid enamuse saavutamiseks oleks vaja olnud vähemalt 316 poolthäält.

"Parlamendi liige Friedrich Merz ei saanud nõutavat enamust, mis on vähemalt 316 häält," teatas Bundestagi esimees Julia Kloeckner pärast esimest hääletusvooru.

CDU-l ja SPD-l on 630-liikmelises parlamendi alamojas kahe peale 328 mandaati, mis on sõjajärgse aja üks kõige väiksemaid enamusi, millega koalitsioonivalitsus on moodustatud.

Kloeckner katkestas parlamendiistungi, et fraktsioonid saaksid edasise tegutsemise osas nõu pidada.

Teise hääletuse toimumise aeg on veel ebaselge. Parlamendiliikmeid tsiteerinud Saksa meedia teatel peaks teine ​​hääletusvoor toimuma sel nädalal.

Saksa seadus sätestab, et teine ​​hääletus peab toimuma kahe nädala jooksul.

Pärast hääletust paistsid parlamendiliikmed tulemusest jahmunud olevat, kommenteeris väljaanne Politico. See on esimene kord Saksamaa sõjajärgses ajaloos, kui eeldatav kantsler ei ole edukate koalitsiooniläbirääkimiste järel valituks osutunud.

Hääletusel põrumine tekitab paremtsentristide juhile piinlikkust, kuna Merz on korduvalt lubanud pakkuda Euroopas tugevat juhtimist pärast aastaid kestnud nõrka ja lõhenenud valitsust lahkuva SPD kantsleri Olaf Scholzi juhtimisel.

Valimata jätmine – isegi kui ta lõpuks teises voorus edu saavutab – on eeldatavale kantslerile suur tagasilöök.

Kolmapäeval pidi Merz külastama nii Pariisi kui Varssavit, et arutada kahe suurima naaberriigi juhiga Euroopa kaitsestrateegiat. See reis paistab nüüd ebatõenäoline.

Parempopulistliku partei Saksamaa Alternatiiv (AfD) liikmed – kellest peaks saama parlamendi suurim opositsioonijõud – kasutasid võimalust Merzi ründamiseks. "Merz on kahjustatud, mis iganes tulevikus veel juhtub," ütles AfD parlamendifraktsiooni juht Bernd Baumann teisipäeval.

Merzi konservatiivid võitsid veebruari lõpus toimunud erakorralised valimised 28,5 protsendi häältega, kuid enamusvalitsuse moodustamiseks vajavad nad vähemalt ühte partnerit.

Esmaspäeval sõlmisid nad koalitsioonilepingu vasaktsentristliku SPD-ga, kes sai valimistel ainult 16,4 protsenti häältest, mis on nende halvim tulemus Saksamaa sõjajärgses ajaloos.