88-aastase paavsti surmatunnistuse järgi oli Franciscus enne surma langenud koomasse.

Paavst Franciscus oli varem põdenud kroonilist kopsuhaigust ja tal eemaldati noorena osa kopsust.

Terviseprobleemid vaevasid teda kogu elu ja ta viidi 14. veebruaril Rooma Gemelli haiglasse hingamisteede probleemide tõttu, mis arenesid kahepoolseks kopsupõletikuks.

See tõi kaasa 38-päevase haiglaravi, mis oli tema 12-aastase paavstiameti pikim.

Siiski ilmus ta esimesel ülestõusmispühal (päev enne oma surma) rahva ette, et õnnistada tuhandeid Püha Peetruse väljakul.

Vatikan teatas ka, et paavst palus end matta ilma eriliste kaunistuseta, kuid pealdisega "Franciscus".

Ladina-Ameerika esimene paavst Franciscus võlus maailma oma tagasihoidliku stiiliga, kuid eemaldus konservatiividest, kes pooldasid kapitalismi ja kritiseerisid kliimamuutusi.